Põnevusjanulistele lugejatele võib vist tõesti tunduda, et me pole juba sada aastat blogisse midagi põnevat kirjutanud. Tõsi ta on -- viimased 12 päeva on olnud täis palju operatiivselt kajastamata jäänud põnevust, igasugu põnevaid juhtumisi ja seiklusi ja veelgi rohkem põnevust, põnevust ja põnevust -- ärgem ometi unustagem eelkõige põnevust! Põnevust, mis on viimasel ajal tõesti tänamatult vähe kajastust pälvinud.
Tagantpoolt ettepoole minnes võiks viimastest põnevatest juhtumistest esimesena ära mainida, et Sofi's' lõppesid viimaks 20 1 tunni tasuta traadita Interneti salasõna otsa. Tegin 30 juurde -- sedakorda puha trükitud ja Sofi's visiitkaardile kleebitud, mitte enam markeriga kirjutatud. Kleepekaid sai ostetud aga 42 lehte * 65 kleepekat, mis peaks tegema kokku 2730 ja praeguse tempo juures peaks sellest jaguma ikka mitmeks aastaks :)
Suurt ja Püha Reedet, mil ühte koera küll haukumas kuulsin, sai alustatud talutuskäiguga läbi linna, ent rattaparandaja polnud aga kokkulepitud ajal ega ka kahe järgneva tunni jooksul kodus, jätsin oma viimsel teekonnal oleva sõbra Sofi's keldrisse seina najale oma saatust ootama. Aega parajaks tehes hindasime Mihkli ja laevamehaanik Bill'iga paaris ümbruskaudses kõrtsis interjööre ning
kastomeere.
Kui me selle kõik olime aga ära teinud, tegime lisaks veel väikese jalutuskäigu ülespidi
Leith Water'i jalutusrada, mis viis meid Tesco supermarketini, kus tuli meil idee hoopiski kuskile loodusesse grillima minna. Ühekordsed grillid sai aga hoopiski leitud kodulähedasest Morrison's-nimelisest supermarketist, Sainsbury's' näiteks öeldi, et polevat veel hooaeg. Meie leidsime, et on aga küll juba -- päike säras ja sooja oli mingi 15 kraadi.
Grillid sai käima pandud Arthur's Seat'i jalamil päikeseloojangu aegu ja kalkunifilee, pihvide, vorstikeste, hapukurkide, mitmete maitseainete ja muude lisandite ning õlle ja siidri seltsis sai aega veedetud oma hea mitu tundi. Kõhud said kenasti täis, riided lõkkelõhnaseks ja tuju heaks ning hing kergeks. Mingi hetk seal istudes siis ma seda eelmainitut koera ka haukumas kuulsingi.
Loodetavasti pole meie lugejaskonna seas maru-usklikke, kes end meie lihtsameelsusest solvatuna tunneksid -- ent hea sõnaga pidasime meeles ka Jeesust, kes tol päeval koopast, kuhu ta kalju külge aheldatud oli ja kus kotkas tal maksa nokkis, plehku pani, lükates koopasuu eest ära üüratu veskikivi, mille ta ühtlasi ka ära teritas. Olevat veel lähedaloleva veski aknadki ära pesnud ja ühe kena neiu koorma otsa istuma aidanud. Ei tahagi esimese hooga uskuda, et lätlane.
Neljapäev oli aga suur spordivõitude päev -- käisime Mihkliga
bowlingut mängimas. Mihkel jäi küll oma 198 punktiga teiseks, kuna ei täitnud oma 200-punkti eesmärki, kuid see-eest tulin mina oma 170 punktiga vaieldamatuks võitjaks, kuna ületasin isegi enda salajasemad ootused. Millised nimelt, jäägu siinkohal saladuseks.
Pärast mitmetunnist spordiponnistust koduteele asudes ütles aga rattal tagumine väliskumm üles ning seejärel korduvalt ka iseparanduv sisekumm, mida siiski parandada üritasin. Lõpptulemusena sõitsin koju aga suisa ilma sisekummita, kui olin selle viimased räbalad prügikasti saatnud. Hiljem katkes veel käiguvaheti ning väändus ära see koht raamil, kuhu käiguvaheti on kinnitatud. Ei saa kurta, et kõige selle juures otseselt igav oleks olnud.
Kolmapäev oli tavaline reedene tööpäev, kui välja arvata, et tegelesin tavalisest vähem nõude pesemise ja võileibade tegemisega ja rohkem survepesumasinaga saiade transportimiseks kasutatavate plastkastide pesemisega. Et pesemine toimus välitingimustes ning too masin tegelikult autode pesemiseks mõeldud, sai mu ratas kah talvisest porist puhtaks uhutud.
Hiljem käisin
The Bike Stationis ja asendasin paar päeva varem pargisõidul purunenud tagumise porilaua, mil kellegi kuritahtliku kaaskodaniku poolt teele paigutatud traatkonks kodaraisse haakus ning plastist porilaua kildudeks kiskus. (Milline vaev, eks ole -- kui vaid oleks teadnud, et ratas järgnevatel päevadel suisa laiali otsustab laguneda).
Teisipäeval saabus tööle uus KP -- Toomase asemele. Sai tegeletud tema treenimisega ning pärast tööd võtsime veel linna peal ja looduses mõned õlled. Ja mõned veel tema pool.
Esmaspäeval keeras meie värske nädala jagu tööl olnud KP Toomas paraja sigaduse kokku. Millegipärast ilmus ta tööle tund aega varem -- viis enne seitset. Kuna kedagi sel ajal veel kohal polnud, sõitis ta aga bussiga oma eelmisesse töökohta, kus talle öeldi, et seal ta enam ei tööta. Ja siis viimases hädas helistas ta agentuuri, kust ta oli ära tulnud, ja küsis, et kuhu ta peab tööle minema nüüd sel hommikul. Ja suutis lisaks veel välja lobiseda, et ta eelmisel nädalal ka mind nägi.
Agentuur siis seepeale kohe meie firmaga ühendust võttis ja nõudis minu "röövimise" eest 10% minu aastapalgast. Koheselt. Olenemata sellest, kas ma seal töötan aasta või ei. Vahva igatahes. Toomas saadeti selle sigaduse peale kohe minema, enne aga küsiti, ega tal kedagi tuttavat pole, kes tööd tahaks. Pärastlõunal tuligi Pauliga tagasi, kes ta korterinaaber. Kah poolakas, aga tundub terake taibukam olevat.
See oleks siis lühike nädalakokkuvõte. Endiselt kehtib, et töökäsi siin on vaja -- ise kavatsen juunikuu Eestis veeta ning oleks hea, kui leiaks endale tragi ja tubli asendaja. Kui selleks ajaks veel ei jõua, pole kah häda -- juulikuus kui tulijaid, saaks üürida mitme peale maja. Oleks odavam ja seltsim kah, kui rohkem eestlasi koos. Eks mõtisklege siis ja andke teada...
