Hari ja mopp

Hari ja mopp. Foto: T. Sõlg

Hari ja mopp nõjatusid viimaks seinale, kui just olid tehtud viimased kaared põrandal ja avati peoruumi uksed ning külalised sisse hakkasid voorima.

«Noh, natuke kiireks läks,» tõdes hari, märgates saaliservas liistu lähedal paari aknast sisse lennanud sügisest kaselehekest. «Ah, pole hullu,» lohutas mopp, «Paari dringi pärast on nad juba niigi nii lõbusas tujus, et mingid kübemed siin-seal küll enam kedagi ei koti!»

«Oh jah, ja seda tööd, mis meil vastu hommikut veel algab...» ohkas hari. «Peldiku poole ei taha vaadatagi,» tõdes mopp.