Paljude tutvustega šotlane

Foto: bodabar.com

Olgu tema nimi Nial – tähendades siis kas võitjat, kirglikkust või pilve – on, igatahes, tema perenimi, mis algab tähega «S», toimetusele teada.

Üleeile oli, igatahes, enneolematu võimalus temaga mõne õlleklaasi juures kohtuda – kohas nimega Joseph Pearce's, mis, muuseas, on sealse kõrtsina tegutsenud juba 110 aastat ning nimetatud usku vahetanud samanimelise inglise kirjaniku järgi, kes elab senimaani ning peaks parasjagu olema pisut-pealt-viiekümnene.

Igatahes... Igatahes tuli millegipärast jutuks joomine ja nii naljaviluks küsisin, kas ta juhtumisi on kuulnud härrast nimega Sir [loe: söör] Drinkalot... njah...

Sir Drinkalot, sir Eatalot – alustas ta seepeale sõrmedel loendamist – sir Walkalot, sir Jogalot –  võttes poolelt appi teise käe – sir Sitalot, sir Standalot – osutades veel vaba nimetissõrmega mu (kahepoolsete topelt-ustega, kui mu mälu nüüd mulle mäkra ega nirki ega muud nugilist ei mängi) sissepääsu vahele pargitud jalgrattale – sir Cyclealot – ja kohe, lisades tähendusrikkalt – sir Readalot, noogatades pubinurgakeses hubase põrandalambi all tugitoolis istuva tviidpintsakus härrasmehe suunas, kel käes raamat ning teises klaas viskiga (jääta – pange seejuures tähele!).

Tšššhh! – haarasin ta kahest veel püsti jäänud sõrmest – «I don't believe I'm that sober any more to meet nor talk to him right now!» ehmatasin isegi iseend! – vastuseks endamisi muhelev naer saadetud noogutuse-pearaputusega, lõppeks pilguviibe baarileti poole...

«We don't have Hoegaarden here...» sain seal aga vastuseks.