Kes on pildil?

Reedel sai kella kümne paiku peole kohale kah jõutud. Oras ei tulnud. Paljud teised Edinburgh's olevad eestlased kah ei tulnud. Nii et arvuka rahvusvahelise tudengite seltskonna seas sai meid olema vaid kolm. Mis teisest küljest polnudki väga paha. Sai vestelda gruusia neiude ja itaalia noormeestega näiteks. Mitte et austraalia noormehed ja soome neiud esindamata oleks olnud, aga eks neid ole ju nähtud küll ja küll. Toimus Eesti-teemaline viktoriin ja ei puudunud ka Kalevi kommid ja Vana Tallinn. Tore pidu oli! :)

Minge kõik pittu!

5 tundi tagasi ilmus välja keegi poliitikatudeng Kristina Mänd, kes kutsus kõiki enda juurde vastuvõtule. Nüüd üritame teada saada, kus ta elab :)

Turu-uuring

Nädalavahetusel sai käidud Shell LiveWIRE poolt korraldatud ettevõttluskursusel Beat The Business Blues. Teooria kuulamise kõrvale sai natuke ka teatrit tehtud (tuli esineda finantseerimiskomisjonile, üritada sõlmida trükitoodete leping klientidega, esineda terroristidena ja pidada läbirääkimisi võimudega, teha raadioreklaam restoranile jms). Söök-jook ja avaõlled tasuta, ööbimine hotellis. Igati mugav.

Eile uurisin netis infot kohalike tasuta WiFi levialade kohta ja sain päris mitme inimesega ka ühendust, kelle baaris, pubis või hotellis leviala üleval. Valdavalt on mindud seda teed, et lihtsalt pistetud traatida ruuter olemasolevasse võrku ja kõik võõrad-omad selle taga. Mingeid turvamuresid ei paistnud kellelgi eriti olevat. Kui paari riski mainisin, öeldi põhimõtteliselt, et pohhui -- pole nende asi, mis kliendid teevad ja ei karda nad ka ise midagi.

Täna käisin kohalikus turismiinfopunktis uurimas, et mida osatakse sellepeale kosta, kui pärida WiFi levialade kohta. Esialgu arvasin, et ulatatakse kohe kas BT või Starbucksi või McDonald'si levialade brošüür, aga ei sedagi... Esimene teenindaja sai aru, et mingi arvutivärgiga on tegu ja teadis, et tal üks kolleeg vist natuke teab sellest asjast midagi. Kolleeg siis teadis niipalju, et ta ükskord käis Starbucksis kohvi joomas ja nägi, et inimestel olid seal läpakad laual. Ja et teinekord ta käis ühes kõrtsis nimega Jolly Judge, mis vanapärase stiiliga pidi olema, ja et seal olla kah inimesed vist traadita Internetti pääsenud, mis teda väga imestama pannud. Nö kontroll-lasuna pärisin, et ega ta ei oska arvata, mis need kohad selle eest raha küsida võiksid, mida ta aga ei osanud tõesti.

Siinlugejaile siis teadmiseks, et esimeses pakub teenust T-Mobile 23 ja poole Suurbritannia naela eest kuus (tõstke ruutu ja saate hinna Eesti kroonides) ning teises on asi tasuta, eeldusel et tarbitakse kohapealseid jooke. Edinburgh's on avalikuks kasutamiseks mõeldud levialasid kokku seejuures ca 200, millest tasuta on ehk vaid 20 kui sedagi. Stardipositsioon on seega, võib öelda, et huvitav...

Nädalaülevaade

Õigemini küll kahe viimase. Esmaspäev, 6. veebruar, 07:40-15:00 -- ALBA Business Catering, Mid Calder (koht tuntud selle poolest, et seal otsustas politsei kogu küla ASBO alla panna) -- pottide-pannide pesu. Teisipäev-kolmapäev -- tants, trall ja tagaajamine. Kolmapäeva õhtu -- The Bike Station -- pea olematuks kulunud piduriklotside asendamine. Neljapäev ja reede, 08:00-17:00 -- IKEA, toataimede osakond -- laevalgustitelt tolmu pühkimine ja kaubaaluste-aluse tolmu imemine. Reede õhtu -- teel töölt koju -- jalgrattaketi mahatulek tagumiselt suurimalt hammasrattalt, viie kodara katkemine, tagaratta blokeerumine, rehvi mustrisse augu kulumine ja tasakaalu edukas säilitamine. Laupäev-pühapäev -- väljasõit Invernessi -- Loch Nessi koletise toitmine saiaga (õnnestus, ütleme, ideaalilähedaselt). Pühapäeva pärastlõuna -- The Bike Station -- purunenud kodarate ja riknenud rehvi asendamine. Esmaspäev, 13. veebruar, 08:00-17:00 -- IKEA, küünalde osakond -- laevalgustitelt tolmu pühkimine ning kaubaaluste-aluse tolmu imemine. Teisipäev, 11:00-15:00 -- Elevate -- otsepostituskirjade ümbrikusse panemine. Kolmapäev -- tants, trall ja tagaajamine, mille käigus õnnestus ehitatav WiFi ruuter lõpuks demomiseks vajaliku tasemeni konffida. Neljapäev ja reede, 08:00-16:00 -- Howie & Seath -- rebimine, voltimine ja valmistoodangu pakendamine.

Minupoolse äramärkimise osaliseks ja nädala parima tööandja (küll aga vaid) II klassi aunimetuse saab sel nädalal IKEA -- sõbralik kollektiiv, rahulik tööõhkkond, odav töölissöökla (tee, kohv, piim, puuviljad puha tasuta), 3 arvutit puhkepauside ajal Interneti kasutamiseks (puhkepause kokku 85 minutit -- 20 minutit hommikusöök, 45 minutit lõuna, 20 minutit pärastlõunane paus). Teisel päeval tuli juba orienteerumine kah enam-vähem välja -- hoone on üüratu ja ohtralt täis võimalusi mõne varuväljapääsuna tähistatud ukse kaudu siseneda külastajate eest varjatud koridoride rägastikku, kus oskuslikult ringi liikudes võib jõuda ühest hoone otsast teise, ilma et ükski ostja sind oma küsimustega tüütama pääseks. Kahjuks kestis töö esialgu lubatud kuu aja asemel vaid kolm päeva. Nimetissõrme-nimelise ergutusauhinna saab aga Elevate, kelle palvel ajati mind teisipäeva varahommikul kell 09:00 otse voodist tööle, kus peale neljatunnist rabamist tööülesandega ühelepoole saades laiutati lollil ilmel käsi ja küsiti, et kas see on OK, kui nad mu nüüd koju tagasi saadavad, sest neil enam sel nädalal midagi muud mulle teha anda pole.

Mihkel on endiselt Sofi's baarman, tema armastab stabiilsust ja rutiini. Seiklused, ohud ja ootamatused pole enam tema jaoks. Eile ta küll korra mainis, et ta võib vabalt täna tööle minemata jätta, tõdedes aga kohe, et sel juhul lastaks ta muidugi lahti. Sellega sai see mõte ka kõrvale visatud... Pole ta's enam seda noorepõlve särtsu ja sädet.

Eesti kirjanike liidu, kombluspolitsei, Invernessi, Loch Nessi, Nessi, Georgi ja teiste teemade kohta

Et rääkida asjast nii nagu see oli tuleb alustada Loch Nessist. Nessit me ei näinud, aga järv on tõepoolest seal ja ilus ka. Võtsime Invernessist takso ja sõitsime Doresi külla - nii umbes 30 maja seal ehk oli - nessile saia viima. Arvatavasti oli elukal aga midagi järve teises otsas pooleli, nii et kauaoodatud kohtumine teoks ei saanud. Loch Nessi kohta võib tõesti öelda, et järve teine ots, sest see on kitsas, nii kilomeetrikene ja pikk - ehk kolmkümmend kilomeetrit või nii. Ümber järve ilus männimets ja saja meetri kõrgused kaljud. Sõnaga, ideaalne koht jaanipäeva pidamiseks. Plaanitud oli kokku saada nessikütt (mitte segi ajada natsikütiga, sellega tegeleb Zuroff ja Co) Stevega, aga ka sellel oli midagi järve teises otsas - või kusagil mujal - tegemist. Jalutasime siis lihtsalt koos Georgi ja Kerstiga mööda kallast ja võtsime hiljem järveäärses Dores Innis paar õlut; nii paar-kolm, neli tükki. Kindlasti mitte rohkem kui viis. Ja siis tagasi Invernessi. Hootananny pubis kuulasime mingisugust tilulilu Soti rahvamuusikat, india toitu (pidime kaklema ettekandjatega, kes tahtsid meilt 10 naela liiga palju sisse kasseerida) ja jõime õlut. Paar-kolm, neli tükki. Kindlasti mitte rohkem kui viis (maksimaalselt kuus). Juba enne Lochnessi äärde minekut olime endale kohalikus Student Hostelis kohad broneerinud ja sinna me edasi suundusimegi. Seal oli kaminatoas lõbus seltskond noori ametis jovastavate jookide testimise ja mingi lollaka mängu mängimisega. Mängu idee seisnes selles, et kõik kordamööda andsid teada, mida nad teinud EI ole?! Põhiliselt kasutati seda oma seksuaalsete suundumuste ja fantaasiate avaldamiseks, mis noorte inimeste puhul ei ole ju iseenesest taunitav. Veri keeb, saate aru küll! Mäng siis a la: "Ma ei ole kunagi seksinud hobusega! ... Vähemalt mitte rohkem kui kolm korda järjest!" Sedasi. Hommikul ärkasin Georgi oiete peale, vaesekesel oli valus. Paras! Jõime hommikuse tee ja siis tagasi Edinburghi. See teekond on minu tagasihoidliku maapoisi arvamuse kohaselt sellele kulutatud aega ja raha väärt! Ilus on, kas teate! Vaheldumisi on mäed ja orud ja kaljud ja joad! Ja lambad. Mitte mingil tingimusel ärme unustame lambaid, kallid sõbrad, sest 1: nad on tehtud villast ja munevad villaseid sokke. Teiseks on nendega seotud üks mu pikaajaline projekt, millest ma räägin teile hiljem; järgmises lauses. Ma kavatsen lambaid lugema õpetada! ja kolmandaks oli neid kohutavalt palju. Peale selle oli seal paarsada hobust, kes olid endale valdavas enamuses mingid tekilaadsed asjad selga ajanud - vist mingi uus trend?! Ja mõningad loomad, kelle määratlemisega tekkis meil teatavaid raskusi (orav ja elevant olid vist liiga vallatuks muutunud). Suured ja pruunid ja midagi. Peatus Perthis ja kodus me olimegi. There is no place like home!

PS. Eelmise artikli pealkiri oli midagi sellist, nagu Georgil on juba parem. Sellega pidasin ma silmas, et esimesed märgid pohmeluse taandumisest on selgelt olemas. Peamiselt seisneb selles, et haledad vingatused vannitoast on kord korralt vaiksemaks ja harvemaks jäänud.

Georgil on juba parem!

Nessi pühkigu saiast suu puhtaks! Meil oli kenasti terve päts saia ja siis veel sinki ja juustu ja Tennentsi õlut kaasas, aga Nessi, raisk, hammustas Georgi tagumikust! Sellise käitumisega juba sõpru ei võida, nii et imegu käppa!

Nessie'le saia viima

Kohe läheme. Bussiga Invernessi, jalutuskäik Loch Nessi äärde ja tagasi, öö hostelis ja homme tagasi. Siis pikemalt. Jääge meiega.

Ettevaatust, inimkaubandus!

ETV24 kirjutab, et Maarjamaa koolide õpetajad saavad käsiraamatu, mis annaks neile vaimuvalgust välismaise töö võimalike ohtude kohta. Tiraažist võib järeldada, et teadmatuses vaevleb hetkel ca tuhatkond pedagoogi.

Kelleni see väärt teos aga ei jõua, minu lihtsad näpunäited, mida järgides pole inimkaubandus mulle kilomeetri kauguselegi julgenud läheneda:

1) Ära maksa ühelegi tööagentuurile
2) Ära anna oma passi kellelegi
3) Ära usu ühtegi lubadust

Simple as that... Now, where's my money?