2008-01-26

Lühikesed lood

1. Mis on linnukesel muret. Mis ta sööb ja kust ta saab. Ka kuri kull pole reaalsus empiirilisel moel, vaid pelgalt närviimpulss põgenemiseks.

Tahaksin olla värvuke, unistas väikene Gustav. Ei taha teha kodutöid, ei taha kuulda klassikaaslaste mõnitusi, ei taha Aksli käest peksa saada, ei taha tunda kasuisa Jaagu suust tulevat kolkunud viinahaisu. Tahaksin olla värvuke. Tahaksin lennata vabana sinise sinise taeva all. Süüa leedripuumarju. Ehitada pesa oksaraagudest ja roojast. Juua vett sillerdavatelt kastelehtedelt. Kaua unistas poiss sedasi. Kaua kuulas ta lindude rõõmsat vidinat.

Poisi soove ei kuulnud pealt aga mitte issand jumal vaid joodikust kasuisa Jaak ning andis selle peale poisile korraliku keretäie. Samal õhtul hammustas noort Gustavit ületee naabri kuri koer Polla. Järgmisel päeval sai Gustav peksa kooli kõige julmemalt poisilt Marguselt. Vahetunnil avastas paistes ninaga Gustav, et on kaotanud oma söögiraha. Pärast kooli leidis ta, et varastatud on tema jalgratas. Ilma bussirahata ja näljast pakitseva kõhuga lonkas vaevatud ja ahastuses Gustav maha teda kodust lahutavad kuus kilomeetrit. Järjekordse koslepi sai vaene heidik emalt kui poeg õhtul talle oma õnnetuste kronoloogia ette nuuksus...

Kaua ei saanud Gustav und. ta nuttis ja vähkres, palus taevast jumalat ja põrgu valitsejat kuradit. Allahi, Jehoovat, Styxi, Shivat, Visnut ja kõiki pühakuid.

Jumalate suvepäevadel oli aga parajasti käimas nooleviskevõistlus. Allah võitis ning ühes sellega ka Jehoovalt kihlveoga sada krooni ja Kalevi sokolaadi.
Õhtul joodi õlut ning lauldi kuradi kitarri saatel lõbusaid matkalaule ning Uno Loobi slaagreid. Ootamas oli järjekordne tore päev. Ka järve suplema minek ootas veel ees.





2. Linna tuled peegeldusid järve peegelsiledal tumedal veel otsekui nirgi silmad. Taamal lõi lupsu lõbus ahven. Ka kala nautis lämbet suveööd. Roolind hüüatas korra ning sättis end siis ööks pesale puhkama. Kalamehed sülitasid ussidele ning heitsid õnged vette. Aeg-ajalt rüübati põuepudelitest ning vahetati mõni sõna. Hall paadimees ajas lõbusalt ja flirtivalt juttu ilusa noore Marju nimelise müüjaga. Vetevana vestles Max kauriga poliitikast ja viskas hinge alla järjekordse Jägermeistri. Sadamas tõmmati kaldale viimaseid paate. Suvekohvikud tegid prisket äri Pina coladade ja õllega.

Oli Eestimaa suve kõrghetk. kaunis ilm, kaunid tunded, kaunid lootused...

Kohaliku röövpüüdja noota takerdun´ud näkineid ulgus ja rabeles mis jaksas. Kolm päeva hiljem leidis Kolja nimeline röövpüüdja ta võrgust ning tiris juba haisema hakanud laiba kaldale. Seal vedeleb ta ehk tänase päevani. Kes teab?


3. Kresostatos saatis ketta röögatuse saatel lendu. See laperdas küll pisut, ent lendas siiski hõredaid õhumasse enda ees surudes kaugele. Kaugemale kui ühegi teise atleedi oma.
Õliga võitud Kresostatos tõstis käed triumfeerivalt taeva poole. Valgetes hõlstides neiud asetasid talle pähe oliivipuuokstest punutud pärja. Kohal viibivad Syracuslased pidasid juba plaani. kuidas võidukat atleeti kodulinnas vastu võtta. Pidu pidi tulema võimas ja maha pidi kistama ka linna ümbritsev müür, sest sellise atleedikodulinnal pole vaja karta midagi, ega kedagi!

Syracuse müürid jäid siiski püsti, kuna kuue päeva pärast selgus, et positiivseks osutus ka Kresostatose B-dopinguproov.


4. Kuningas Saalomonil oli põhjatult palju kulda ja kalliskive ja sada naist. Ta valitses õiglaselt; ei koormanud oma alamaid liigsete maksudega. Lasi ehitada kaeve, maanteid ja niisutussüsteeme. Tegeles täheteadusega, uuris vanu ürikuid ja seaduseraamatuid ning parandas vajadusel ka nendes leiduvaid apse ja ebakõlasid.

Ta jõudis kõike ja kõikjale. Oli armastatud oma alamate ja sõprade hulgas ning kardetud ja vihatud oma vaenlaste poolt. Oo suur Saalaomon!

Ent kuna Viagra leiutati alles kaks aastatuhandet hiljem jäi Saalomoni raha ja riik pärijateta ning varises mõni inimpõlv hiljem põrmu.

Osa teemante leidis Allan Quatermaini nimeline seikleja siiski hiljem üles.

2008-01-17

Ines Karu röövimine, ehk draama mitmes pildis

"Mis sa arvad kui palju selle 15 milli euro eest purksi saab?" uuris Jaak, trio noorim ja ilmselgelt lollim liige. Jaak oli kunagi käinud Kohila keskkoolis, kus ta lõpetas üheksa klassi. Mõned koolikaaslased ning õpetajad meenutasid seniajani, kuidas Jaak oli kord seina küljest lahti rebinud lõuatõmbamiskangi.

"Mine persse. Selle rahaga hakkan ma iga päev Raplas restos söömas käima. See purks on siin nii-ehk-nii jäle sita maitsega. Kas see on koeraliha vä, mida nad siia pihvi sisse panevad vä?" Ütleja oli Priit. Liider. Aju. Glamuurne arvamusliider, kelle Saksamaal Baieris toodetud sõiduautos ei puudunud Saksamaal Hannoveris toodetud helisüsteem Blaupunkt.

"Ei tea, kas need tissid on ehtsad?" Ilgelt äge oleks neid lähedalt näha või nii. Mõtle kui ta armub minusse ära ja siis me nagu paneme ööd ja päevad läbi või nii!" See ohmooni unistus tuli meie kolmanda kangelase, Valdeku suust. Valdek oli kord koolinäidenis mänginud Seenekest, selle eest õpetajalt kiita saanud ning klassikaaslastelt saadud alandus ja mõnitamine olid lakanud alles siis kui Valdeku ametlik haridustee täiskasvanuikka jõudmise ning akadeemilise suutlikuse puudumise tõttu enneaegselt katkes. Enneaegselt? See oli muidugi suhteline. Paljude pedagoogide unenägudes oli see toimunud juba palju varem ning koolidirektor Siim Respin nägi siiamaani painajaid 40-aastasest Valdekist, kes matemaatikatunnis tahvli ees universumi suurimale saladusele kui palju on kuus pluss üheksa püüdlikult vastust otsib.

"Kuule enivei, ma ostsin veel neid Diili kõnekaarte, nii et nüüd me raudselt vahele ei jää. Ja siis ma rääkisin Jaaniga - õudselt killer vend- ta tuleb õhtul Raplasse. Saame kokku ja siis me anname talle papi üle." Jaak nokkis nina ja sülitas. Sügiseses poris ei jäänud sellest suurt jälge Kohila niigi porisele tänavale; samuti ei haavanud see kellegi esteetilisi tundmusi. Süljekaare pikkus oli mõningates ringkondades autoriteedi üks olulisimaid alustalasid.

Kuule, ega see Jaak meile tünga ei tee või nii?" uuris Valdek. "Persse, kuidas me talt selle papi siis pärast kätte saame?"

"Ma olen sulle sada korda öelnud, et papp kantakse üle, nii et Jaak ei saa sinna käppasid taha ajada. Mul on ju selle Vürsti Aksli kaart ka juba olemas, sellega võtame papi välja. Jaak saab oma klotsi sullis kätte nii et sellega ei ole mingit problemssi."

Sügati mune ja suitsetati. Noore Eesti Vabariigi kriminaalajaloo kõige keniaalsema (nii kirjutas seda sõna Valdek)kuriteo ajalugu oli juba pooleldi valmis kirjutatud. Sügisene päike kadus Raikküla metsade taha ning hamburgeriputka sulgemiseni jäi veel viisteist minutit. Ines Karu imetles peeglist oma naba ning tshattis sõbrannaga pea sama süüdimatult kui kolm Raplamaa noormeest saja kilomeetri kaugusel.


"Sa oled vallandatud!" teatas Armin. Arminil olid lühikesed blondid juuksed ning Gucci ülikond. Arminil oli tohutult pappi ja sajad lõhutud Eesti perekonnad ning paarkümmend vabasurma läinud kasiinosõltlast ei tekitanud temas erilisi süümepiinu. See on iga inimese vaba valik, armastas ta rõhutada. Mina pakun inimestele meelelahutust ja elustiili. Erinevalt Valdekust kirjutas Armin vaat et vigadeta ning valdas ka mõne sõna inglist ja ka vene keelt. I am a self-made-man, oli ta kord ühele läti seltskonnaajakirjale antud intervjuus öelnud.
Telesaatest minema kihutatud Kati lahkus löödult stuudiost.


"Kuule sa ei usu seda!" Ütles Viktor. "Need Rapla idioodid plaanitsevad ikka päris tõsimeeli selle Karu-plika ära röövida!" Eesti vabariigi Kriminaalpolitseiameti vaneminspektor kandis valget särki ja punase-valge, peamiselt punasetriibulist lipsu. Tubade seinad olid säravvalged ning peenema haistmismeelega inimestele ei jäänud märkamatuks nõrk desinfektsioonivahendi hõng.

"Vend kõndis joonelt Rapla jaoskonda sisse ja rääkis kõik ära. Need sellid on ikka tõsimeeli lollid! Vahel ma mõtlen, et lollakamaid vendi kui need Viljandi ahvid, kelle me Jägalast välja tõmbasime pole olemaski, aga ikka pean oma arvamust korrigeerima." Viktor rääkis oma ülemusega veel pool tunnikest. Kokku lepiti üldine tegevusplaan ning võimalikud komplikatsioonid.
"Kuule, sul endal on ka ju neid Olympicu aktsiaid!" ei suutnud ta kohtumise lõpus oma bossile kahjurõõmsa irvitusega nina alla hõõrumata jätta. Noore Eesti Vabariigi kriminaalajaloo kõige geniaalsema kuriteo ajalugu oli juba kolmveerandi jagu valmis kirjutatud.

Valdek võeti kinni sellesama kioski kõrvalt parklast, kus meie loo esimene vaatus hargnema hakkas. Ta väitis, et ta ei ole kunagi kuulnud Ines Karust, Armin Karust, kellestki Jaanist või õigupoolest ka mitte hamburgeridest või millestki muust. Omamoodi oli tal õigus. Ta teadis väga paljudest asjadest tõepoolest väga vähe või üldse mitte.
Jaak suruti kriminaalpolitsei eraldusmärkideta Mazda kapotile paarkümmend kilomeetrit eemal Juurus. Tema taskust leitud kümnete kõnekaartide ja Ines Karu pildi kohta ei olnud tal suurt midagi öelda.
Saatuse irooniana võeti Priit korrakaitsjate poolt vahi alla Olympic-kasiino Rapla mängusaalis, kus ta tuima järjekindlusega viimast bemarimüügist üle jäänud raha maha toksis.

Eesti politsei oli oma töö hästi teinud. Kurikaelade jaoks terendasid vangla rõõmutud müürid.

"Sa oled vallandatud!" teatas Armin järjekordsele õnnetule. Mait tõmbas oma suunurgad allapoole ning lahkus löödult telestuudiost. Armini pruuni Versace ülikonna rinnataskust paistis kolmnurkesks pressitud pruuni ninaräti serv.

Ines Karu aga imetles oma naba ning tshättis telefonis sõbrannaga sama infantiilsel moel kui alati. Nabatants oli Euroopasse jõudmas.

Mihkel