Lühikesed lood

1. Mis on linnukesel muret. Mis ta sööb ja kust ta saab. Ka kuri kull pole reaalsus empiirilisel moel, vaid pelgalt närviimpulss põgenemiseks.

Tahaksin olla värvuke, unistas väikene Gustav. Ei taha teha kodutöid, ei taha kuulda klassikaaslaste mõnitusi, ei taha Aksli käest peksa saada, ei taha tunda kasuisa Jaagu suust tulevat kolkunud viinahaisu. Tahaksin olla värvuke. Tahaksin lennata vabana sinise sinise taeva all. Süüa leedripuumarju. Ehitada pesa oksaraagudest ja roojast. Juua vett sillerdavatelt kastelehtedelt. Kaua unistas poiss sedasi. Kaua kuulas ta lindude rõõmsat vidinat.

Poisi soove ei kuulnud pealt aga mitte issand jumal vaid joodikust kasuisa Jaak ning andis selle peale poisile korraliku keretäie. Samal õhtul hammustas noort Gustavit ületee naabri kuri koer Polla. Järgmisel päeval sai Gustav peksa kooli kõige julmemalt poisilt Marguselt. Vahetunnil avastas paistes ninaga Gustav, et on kaotanud oma söögiraha. Pärast kooli leidis ta, et varastatud on tema jalgratas. Ilma bussirahata ja näljast pakitseva kõhuga lonkas vaevatud ja ahastuses Gustav maha teda kodust lahutavad kuus kilomeetrit. Järjekordse koslepi sai vaene heidik emalt kui poeg õhtul talle oma õnnetuste kronoloogia ette nuuksus...

Kaua ei saanud Gustav und. ta nuttis ja vähkres, palus taevast jumalat ja põrgu valitsejat kuradit. Allahi, Jehoovat, Styxi, Shivat, Visnut ja kõiki pühakuid.

Jumalate suvepäevadel oli aga parajasti käimas nooleviskevõistlus. Allah võitis ning ühes sellega ka Jehoovalt kihlveoga sada krooni ja Kalevi sokolaadi.
Õhtul joodi õlut ning lauldi kuradi kitarri saatel lõbusaid matkalaule ning Uno Loobi slaagreid. Ootamas oli järjekordne tore päev. Ka järve suplema minek ootas veel ees.





2. Linna tuled peegeldusid järve peegelsiledal tumedal veel otsekui nirgi silmad. Taamal lõi lupsu lõbus ahven. Ka kala nautis lämbet suveööd. Roolind hüüatas korra ning sättis end siis ööks pesale puhkama. Kalamehed sülitasid ussidele ning heitsid õnged vette. Aeg-ajalt rüübati põuepudelitest ning vahetati mõni sõna. Hall paadimees ajas lõbusalt ja flirtivalt juttu ilusa noore Marju nimelise müüjaga. Vetevana vestles Max kauriga poliitikast ja viskas hinge alla järjekordse Jägermeistri. Sadamas tõmmati kaldale viimaseid paate. Suvekohvikud tegid prisket äri Pina coladade ja õllega.

Oli Eestimaa suve kõrghetk. kaunis ilm, kaunid tunded, kaunid lootused...

Kohaliku röövpüüdja noota takerdun´ud näkineid ulgus ja rabeles mis jaksas. Kolm päeva hiljem leidis Kolja nimeline röövpüüdja ta võrgust ning tiris juba haisema hakanud laiba kaldale. Seal vedeleb ta ehk tänase päevani. Kes teab?


3. Kresostatos saatis ketta röögatuse saatel lendu. See laperdas küll pisut, ent lendas siiski hõredaid õhumasse enda ees surudes kaugele. Kaugemale kui ühegi teise atleedi oma.
Õliga võitud Kresostatos tõstis käed triumfeerivalt taeva poole. Valgetes hõlstides neiud asetasid talle pähe oliivipuuokstest punutud pärja. Kohal viibivad Syracuslased pidasid juba plaani. kuidas võidukat atleeti kodulinnas vastu võtta. Pidu pidi tulema võimas ja maha pidi kistama ka linna ümbritsev müür, sest sellise atleedikodulinnal pole vaja karta midagi, ega kedagi!

Syracuse müürid jäid siiski püsti, kuna kuue päeva pärast selgus, et positiivseks osutus ka Kresostatose B-dopinguproov.


4. Kuningas Saalomonil oli põhjatult palju kulda ja kalliskive ja sada naist. Ta valitses õiglaselt; ei koormanud oma alamaid liigsete maksudega. Lasi ehitada kaeve, maanteid ja niisutussüsteeme. Tegeles täheteadusega, uuris vanu ürikuid ja seaduseraamatuid ning parandas vajadusel ka nendes leiduvaid apse ja ebakõlasid.

Ta jõudis kõike ja kõikjale. Oli armastatud oma alamate ja sõprade hulgas ning kardetud ja vihatud oma vaenlaste poolt. Oo suur Saalaomon!

Ent kuna Viagra leiutati alles kaks aastatuhandet hiljem jäi Saalomoni raha ja riik pärijateta ning varises mõni inimpõlv hiljem põrmu.

Osa teemante leidis Allan Quatermaini nimeline seikleja siiski hiljem üles.