Üleskeeratud krae

Vahepeal jõudis post-productionist välja ka meie neljas Miljonikast. Intervjuu, endiselt, vaiksem ja muusika vali. Ei oska veel nuppe lihtsalt keerata õigesti. Andke andeks või andke nõu.

Lisa (200605291930): Unustasin lisada, et saates lisaks meile esineb kahe looga ka Brasiilia kollektiiv nimega K2. Saate alguses kõlab lugu nimega Menina Doida ja lõpus Locomotiva, mõlemad Creative Commons litsentsi NonCommercial Sampling Plus 1.0 all.

Rattata ja rattaga

Sada aastat pole olnud mahti kirjutada. Tegemist on olnud. Nii Šotimaal kui ka mandri-euroopas. Hetkel siis jälle graafikusse tagasi jõutud -- Riiani 4 päeva ja hetkel Suwalki's :)

Öösel vastu kolmapäeva siis sõitsin Berliinist Poola piiri poole ja kui mingi vähegi koht paistis, keerasin telki. Neljapäeva hommikul võtsin suuna Gorzow Wielkopolski peale, õhtuks sain üle piiri ja reede pärastlõunal olin kohal.

Rattapoes läks hästi -- kui oma stoori neile ära olin rääkinud, võeti kohe asi ette. Uus tagavelg -- 105 slotti, uus kett -- 35 slotti, tirr -- 50 slotti, vändad ja esihammasrattad -- 105 slotti. Minu tungival nõudmisel lubati mul isegi endal asi ära teha, milleks kulus tund ja 15 minutit.

Edasi siis sõitsin kohta nimega Strzelce Krajeńskie Wschód, kust hommikul kell 8:12 sai võetud rong Varssavisse. Seal siis sai pärast traditsioonilist paari õllet sõidetud järgmise rongipeatuse suunas telkimispaika otsima. Nii ma siis siiamaani jõudsingi.

Šotimaalt saabunud uudiste kohaselt olla aga Allan Loch Ness'i peal Nessie't näinud ja Mihkel oma Lõuna-Ameerika tüdruksõbraga abiellumispaberid sisse andnud. Lootvat enne Mihkli Eestisse tulekut asja ära vormistada ja tolle isa pidi kah kohale lendama selleks puhuks. Ei oskagi midagi tarka selle peale ise kosta.

Egas midagi, astugem edasi tulevaste katsumuste suunas ja eks siis varsti näeb.

Lyhis6num EMT GSM-telefonilt

Nii, ei saaks 3leda, et t2na p6nev p2ev ei oleks olnud. Tagaratta tirripoolsed siselaagrid otsustasid, et nyyd on k6ik ja et aitab ja et enam edasi ei maksa eksisteerida. Tulemuseks tagarattas ysna suur loks ja lahenduseks tagumiste piduriklotside vabastamine, et edasi saaks s6ita.

N2rvi t6husa saksa 6llem2rjaga lohutades tekkis aga ketserlik idee, et miks mitte ratas kasti lyya ja yldse Nepaali p6rutada. Ja Himaalaja 2ra vaadata. Et seal olevat yks pyha m2gi, et kui kolm korda ymber m2e magada, siis pidavat uue ratta saama. Eks n2is. Homme l2heb piletit ostma.

Tiergarten, durch Brandenburgen... you know.

Unter den Linden

On aeg t6de p2evavalgele tuua -- uskuge v6i mitte, aga tegelikult polegi ma teel Eesti poole. Olen hoopiski endiselt p2ikeselises Edinburgh's ja joon Allaniga meie pool 6lut ja m2ngime Civilization III-e.

Homme aga s6idame rongiga ja ratastega Invernessi, kus v6tame ette kahetunnise laevas6idu Loch Ness'il ning vaatame seal yhte kindust kah. Ja viime Nessie'le saia juurde. 6htul tagasi.

Ja pilte saab kah seekord, kuna Allanil on fotokas kaasas.

Meie elu

Sain Georgilt lühikese kõne, kus ta teatas, et Amsterdami jättis ta õnnelikult selja taha ning on jõudnud õnnelikult Hannoveri. Tee peale jäi (ja läbitud sai) ka ajalooline Osnabrück. Georg kurtis, et siiamaani on tal mingi viirus küljes, nii et kõige paremini ta ennast ei tundvat, ent edasiliikumist see kah otseselt ei takistanud.

Edasise "rajavaliku" kohta ei osanud ta veel midagi täpselt öelda; ei suutvat otsustada, millistest linnadest läbi sõita, millistest mitte. Lubas, et katsub järgmises linnas internetikohviku leida ja ise paar rida kirjutada! Sedasi!

Mina, tänan küsimast, olen elu ja tervise juures!! Homme saabub Allan! Ja siis hakkame laulma!

Müüss on endliselt lüüss...

T2na hommikul j6udsin siis Amsterdami. Newcastle'isse s6it l2ks kobedalt, tuult oli piisavalt tagant ja 2ra kah ei eksinud. Amsterdamis sai natuke ringi tiirutatud ja telgile kohta otsitud. Viimaks maandusin k2mpingus nimega Zeeburg, ilmselt l2heb 8 raha, ei saanudki t2pselt aru.

P2rastl6unal kiskus aga enesetunne pisut halvaks, ei tea, kas m6jus kohvipoodidest t2navale imbuv ving v6i sain praamil liiga palju tuult aga igatahes pea tuikab, kurk valus ja silmad samuti valusad. Loodetavasti uni aitab ja saab homme edasi r2nnata. Kilomeetreid seni rattal l2bitud 257.

Ahjaa, sponsori sain kah taha -- Kitse Porter -- pilt postituse nurgas n2ha :)

Teersamüüss, lüüss, abüüttiss hüüss

On aeg. Tulla lagedale kaua hautud plaanidega. See reede siis. Algab minu ristikäik Eestimaa suunas. Mina, maantee ja minu ratas. 2000 km, 3 nädalat, keskmiselt 100 km päevas.

Plaan siis järgmine -- Edinburgh - Newcastle, sealt praam Amsterdami, sealt läbi Hollandi, Belgia, Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti. Edasi on Eesti juba katkise lohviga visata, mida selleks hetkeks juba päris mitu kogunenud peaks olema.

Võimaluste piires hoiab siis lugejaid kah kursis reisi käiguga, kas siis avalikke Interneti kohvikuid tarbides või Orase vahendusel, kuidas võimalust juhtub olema.

Nüüd, nädal aega hiljem võin juba 94 protsendilise kindlusega öelda, et ma jään elama. Mitte igavesti muidugi - kunagi pean ka mina minema, vaid praegu. Nagu Marthin Luthergi, siin (ja praegu) ma seisan ja teisiti ma ei saa, aidaku mind jumal, aamen!! Ja ellu jään sellepärast, tänan küsimast, et mu vigastused on peaaegu täielikult paranenud!

Nädala eest olime Georgiga mõlemad endile mõned vabad päevad kübarast välja tõmmanud ja laupäeva hommikul ilusas päikesepaistes asusimegi nagu rüütlid "Jänki kuningas Arthuri õukonnas" ratastele, et sõita Glasgowsse. Päike säras, linnud laulsid, inimesed olid lahked ja kanal, mille kallast mööda rada Glasgow poole vonkles levitas magusat raipehaisu. Kõik oli ilus, kuni ühe silla alt läbi sõites meie kohusetundlikult kelli tilistasime, et sealpoololijaid meie saabumisest teavitada, ent silla alla sööstes vaatas mulle üle lenkstangide ikkagi vastu rumal lapsenägu!!! Mina lastele põhimõtteliselt rattaga otsa ei sõida, nii et selle asemel tuli oma kube ära äestada. Aga mu hääl on juba jämedam ja arvatavasti saaksin ma soovi ja võimaluse korral ikkagi ka järeltulijaid.

Glasgow, muide, tänan küsimast, imeb täiega!!