Home, sweet home...

Asjad liiguvad sedasuunda, et nädala pärast võime juba oma korteris pesitseda - too pole küll nii ekslusiivsete vaadetega, kui praegune, kuid seal on olemas püsiühendus Internetiga ning pole korterinaabreiks ameeriklasi, kelle kohta ma siin internetis midagi halba öelda ei tahaks.

Pühapäevane Vene Riiklik Sümfooniaorkester mängis hästi - istusin umbes kahe kolmandiku ridade kaugusel lavast ja sinna oli kõik kenasti ja selgesti kuulda - kohe saad aru, et õppind' poisid-tüdrukud.

Usher Hall, kus kontsert toimus, tahtis aga nende esinemise ajal laiali laguneda - Rahmaninovi rapsoodia Paganini teemadel (oopus 29) ajal kippus dirigendipult koledasti naksuma, Tšaikovski 4. sümfoonia (F minoor, oopus 36) kestel langes lava kohalt laest aga aeg-ajalt mingeid ebemeid orkestri viimaste ridade sekka (mida oli ajaviiteks hea vaadata, kuna too teos mulle eriti muljet ei avaldanud, kuigi paar kohta olid siiski üsnagi huvitavad).

Täna räägime siinsest töökultuurist

Ehk siis sellest, mida siin eriti ei eksisteeri. Aga selles pole süüdi mitte ainult šotlased, sest viimastele sekundeerivad kõvasti (ja annavad kohati lausa üleinimlikuna tunduva panuse) lõunaeurooplased! Mind, kainet ja kaalutlevat ning skeptilist inimest paneb pead vangutama selline übermensch'lik oskus tööst kõrvale viilida - ku ise ei näeks, ei usuks!! Bravo, minu kummardus kõigile prantslastele, itaallastele, portugaallastele ja eriti hispaanlastele - kui töö tegi ahvist inimese, siis kes nemad on?! Mina küll ei tea.

Aga nüüd natuke lõbusamatel toonidel - teel internetikohvikusse, kuulsin ühest inimgrupist mööda minnes, et täna hommikul kell viis oli keegi enesetapu sooritanud! Inimfantaasia on ikka piirideta, kas pole!?

Mis puutub minusse ja Georgi, siis kõht on meil täis, puhas linane riie seljas ja ka šoti aktsent hakkab tulema. Sedasi.

Head naistepäeva kõigile!!

Mihkel

Sequoia sempervirens ja Vene Riiklik Sümfooniaorkester

THHGTTG film polnud tõesti suurem asi. Aga see-eest nägin ära pealkirja esimeses osas nimetatud taime - kasvab siin üks, nii umbes kilomeeter meie elukohast. Tõsi - ta on ka ainult ca 10m kõrge. Homme aga esineb meil siin pealkirja teises osas nimetatud kollektiiv, algus 19:30, piletid hinnaga £15, £20 ja £25, Tšaikovski, Rahmaninov.

1 pilt räägib rohkem kui... 2 mustanahalist...

Meie suur sõber Ivo viitsis lõpuks avalikustada mõned pildid, kus ka meie peal oleme - kogu posu asub ühes kohas ja sinna hakkab loodetavasti kunagi ka lisa ilmuma.

The Hichhiker's Guide to the Galaxy, Ed Rush & Optical ja roosa BMW

Esimene saab täna õhtul ära vaadatud, kui just karvane saatuse käsi vahele ei tule. Pilet £3.50, teisipäevane allahindlus Ocean Terminali, Eesti mõistes, superkinos.

Teise koha pealt ma veel kindel pole - esinevad nad reedel mingi kolmepäevase ürituse raames, pilet £10 ja kolme päeva pilet £14. Ootan veel paar päeva - ehk on siis piletid juba otsas ja ei peagi ise otsustama.

Roosa BMW, mida veerandtunni eest nägin, oli aga tõeliselt girly - roosa karvane roolikate ja istmekatted, igasugu vidinad-pudinad siin-seal rippumas ja lebamas. Ehtne stiilipuhtus! Yummy!

Tööd alatud...

Ja töö nägi välja nii, et pidi saiakesi, moosi, marmelaadi, võid ja margariini kandikutele panema (vastavalt kandikutel olevatele lipikutele, ja õnneks olid need ainesed parajates pakendites juba), siis kättlerit tegema, siis nõusid nõudepesumasinasse panema, siis kahte erinevat sorti suppi kausikestesse panema (jälle vastavalt kandikutel olevatele lipikutele), siis ratastel termoskonteinereid lapitama, siis jälle kättler ja oligi kõik - tegevust jätkus 7 tunniks (vahepeal oli 45 minti passimist kah, mida nad nimetasid lõunaks, seda aega mina küll söömisega ei jõudnud ära täita).

Ahjaa - üks bändi nimevariant oli veel - "Kodotsõ".

Tööd alga!

Ka mina olen nüüd jõudnud niikaugele, et lähen homme tööle - esialgu, nagu Mihkelgi, küll ajutisele, aga see-eest täiesti tasustatavale. Esialgsete kirjelduste kohaselt on tööülesanneteks ühes Edingburgh haiglas patsientidele söögi ettevalmistamine, kuid millega tegelikult tegu, eks selgub kohapeal.

Ka on hakanud ilmet võtma meie bändi idee - eilsel nimekonkursil jäid sõelale nimed, nagu "Burning Eagles", "O'Connors Sisters", "Burning O'Connors Sisters" ja "Burning O'Connors Sisters' Eagles". Midagi oli veel, aga need nimed mulle ei meeldinud. Loodetavasti liitub meiega ka peagi bändi kolmas liige - Margus Veem. Igatahes ootame teda juba pikisilmi.

Päikest ka teie päevadesse ja elagu Eesti Vabariigi ID-kaart, mille abil õnnestus mul allkirjastada siit Šotimaalt õppelaenu taotlus. Ja tänan ka kõiki käendajaid :)

Kuuldused meie surmast on enneaegsed või siis tugevasti liialdatud

Käesoleva blogi pealkiri on suuresti ka selle sisuks. Oleme elus; ilusamad, rikkamad, töökamad ja uhkemad ning paremad kui kunagi varem! Mina olen isegi niikaugele läinud, et hakkasin tööle! Esialgu poole kohaga. Kardetavasti saab sellest varsti poolteist voi rohkem.

Ühesõnaga - trallame mööda tööintervjuusid ja saadame muudkui uusi aplikatsioone vasakule ja paremale. Eriti paremale. Suure tõenäosusega on mul varsti heameel teavitada teid meie uuest aadressist Edinburgh's ja kutsuda kõiki soolaleivapeole!

Mihkel

PS. Kas keegi oleks nii kena ja prooviks kuidagi Georgi mõjutada, et ta torupilliõpingud katkestaks?!