Uus Vana Sõna

Modifitseerisin täna vanasõna. Vana on küll tore, ent...vana. Seega:

Kaua tehtud, leppetrahvid!

Küsimustele vastab Hillar Palamets.

Eelmisel nädalal oli mul au ja privileeg veeta pooltund Eesti ajalooteaduse (vaevu) elava legendiga. Minu vestluskaaslaseks oli ajaloodoktor, hr Hillar Palamets

Härra Palamets, kas Teile ei tundu, et kollane ajakirjandus on Presidendi vastuvõtu kajastamise ja külaliste välimuse ning riietuse kommenteerimisega üle piiri läinud?

Üle piiri on ikka mindud ja minnakse kindlasti ka edaspidi. Esimesel augustil 1939. aastal tungisid Hitleri-Saksama väed üle Poola piiri ja algas Teine Maailmasõda. Saksa tankikolonnid liikusid tõsisemat vastupanu kohtamata Varssavi suunas; kolmkümmend kuus tundi pärast operatsiooni algust võis feldmarssal Kornelius Hitlerile teatada, et Rzeczpospolita pealinn on langenud. Füüreri esimene suurem võit oli ajalooraamatutesse kantud. Poola kaotused selles nö välksõjas olid aga kohutavad. Langes nelikümmend kaheksa tuhat meest ja 17 500 hobust.
Teine näide, mis Teie küsimuse peale kohe meelde tuleb juhtus ligemale kaks ja pool tuhat aastat varem kui Pärsia väed tungisid oma maailmavallutuse käigus üle Kreekamaa Sparta maakonna piiride. Vapper Sparta kuningas Leonides kaitses Termopüülide maakitsust Pärslaste miljonimehelise sõjaväe vastu 72 tunni jooksul põhjustades pärslaste leeris märkimisväärseid kaotusi. Kuningas Midas langes, ent jumal-kuningas Xerxese maailmavallutuslikud plaanid olid saanud esimese tõsise tagasilööögi.

Mis aga puutub riietusse, siis teame ajaloost mitmeid näiteid, kus sobiliku riietuse puudumine on muutnud lausa kogu maailma ajalugu. Kampaania esimestel kuudel pidurdamatu taifuunina edasi liikunud Hitleri väed ei olnud valmistunud Venemaa külmades talvetingimustes võitlemiseks. Stalingradi all võitlesid viimastel kuudel sõna otseses mõttes külmunud mehed. Kerge Saksa sõdurisinel ei pakkunud piisavat katset Venemaa kohati lausa neljakümne miinuskraadini ulatunud pakase eest.
Järgmise asjana tahaksin ma aga puudutada püha isa, Paavsti ametiriietuse tekkelugu ning rääkida, kuidas keskaja kirikuvürstide edevus jõudis lausa gargantualike mõõtmeeni. Paavst Leo Kuues, kes Avignoni...

Härra Palamets. Andestage, et ma Teid katkestan, aga..., sooviksin küsida, et kas Te ei arva, et Eesti riigiisad on rahva tagaplaanile jätnud ning tegelevad vaid kitsate kildkondlike huvide ja omaenda rahakoti täitmisega?

Sõna „kildkonna” päritoluks tuleb ilmselt pidada Hansa Liidu õitsenguperioodi kolmeteistkümnenda sajandi lõpust kuni viieteistkümnenda sajandi keskpaigani. Hansa Liit – olles oma võimu absoluutses tipus – kauples tohutu suurel alal Novgorodist kuni Bütsantsini. Kaupmeeste killavoorid, vankrites vaha Venemaalt, raud rootsist, vein Veneetsiast ja kalev Inglismaalt ning madalmaadest liikusid kaubateid pidi ning tõid jõukust linnadele, eekõige aga iseendile alal, mis võrrelduna oli kolm korda suurem praeguse Euroopa Liidu piiridest. Tollel ajal eksisteeris väljend „tule meie kilda”, ehk siis kildi, kuna kaupmehed olid elukutsele vastavalt koondunud kildidesse, meie mõistes oli tegu ametiühingulike sugemetega katusorganisatsiooniga, mis reguleeris oma valdkonnas kõike alates kaupmehe sotsiaalsetest suhetest kuni hindade alam- ja ülempiiri kehtestamiseni. Ehkki ka tollel ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu pealinnaks, prevaleeris Eesti hansalinnadest eelkõige ikkagi Tartu, mis asus Liidu jaoks eluliselt olulisel kaubateel Venemaale. Teel Novgorodi peatus 1346. aasta veebruaris Tartus paavst Pius Üheksanda legaat Ippolitius, vahendamaks paavsti plaani lepitada omavahel ortodoksid ning katoliiklased. Legaadi kaaskonda kuulunud kirjamees Henrickus Agrippina kirjeldas oma traktaadis „Opus Cetribus Aquisitius Magna” Tartut kui jõukat ja kaunist väikest linna, mis asub maalilise jõeoru lõunakaldal. Õitseng, mida Agrippina kirjeldab...

Andestust järjekordse katkestuse pärast, aga pean Teilt siiski küsima. Kas seoses lähenevate Europarlamendi valimistega...(Palamets katkestas mind selle koha peal väga inetul kombel)
See on väga huvitav küsimus. Eestis on sellega väga põhjalikult tegelenud ajaloolane ning kunagine Tartu Esimese Keskkooli, praeguse Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Allan Liim. Oma monograafias „Euroopa lätted” nendib Allan Liim, et Euroopast kui ühisest identiteedist saame me rääkida alles 1648. aasta Westfaali rahu järel. Nimetatud rahuga lõpetasid vaenutsevad osapooled Euroopat laastanud Kolmekümneaastase Sõja. Sätestati teesid, mis panid aluse rahvusvaheliste suhete normidele. Esimest korda lepiti kokku haavatutele esmaabi andmises ning sanitaride – praeguse Punase Risti kaugele eelkäia – staatuses. Samuti mainiti ära riikide territoriaalse terviklikkuse printsiip. Saksi Kuurvürst August Kuues.....

Härra Palamets. Öelge mulle PALUN, kuidas on teie jutt seotud Teile esitatud küsimustega. Kas Te olete, hmmm... „hull”?

Tuntuimaks hulluks valitsejaks maailma ajaloos võib ilmselt pidada Rooma keisrit Caligulat – saapakest. Caligula lasi nimetada Senaatoriks oma armastatud hobuse Invincituse. Kui selles aktis võib näha veel huumorisädet, ehk lausa tema arvamusavaldust korrumpeerunud ja lipitseva Senati suhtes, siis hilisem Rooma linna süütamine oli juba selge hullumeelse tegu. Rooma linna põlemist vaadates olevat Caligula tsiteerinud oma värsse. Olgu öeldud, et luuletajana oli Caligula üsnagi andetu. Erinevad allikad kinnitavad, et leekidemühinas luges hullumeelne tseesar siiski ka Ovidiuse ja Marcus Aureliuse luulet. Tõde selles asjas me muidugi iialgi teada ei saa.
Selle küsimusega seotult tahaks veel ära mainida Inglismaa kuninga Henry Viienda. See julm valitseja ei läinud maailma ajalukku mitte suurte vallutuste vaid oma joodikluse ja naistelembusega. Henry lasi tappa kuus oma seitsmest naisest, esitades parlamendile erinevaid põhjendusi. Huvitava faktina tasuks siinkohal ära mainida, et Henry Viiendal oli huvitav ametimees – tema isiklik persepühkija. William Somerset Maugham on oma novellis „Raevutsev leek” kirjutanud, et....

Siinkohal pidasin paslikuks intervjuu lõpetada. Lühikesel teekonnal elutoast esikusse jõudis ajaloodoktor mulle pajatada veel ikonograafiast, Itaalia ühendamisest ja karbonaaridest, Inkade müütidest, Venemaa viimasest tsaarist, tehnoloogilisest revolutsioonist ning sellest, et tema 1982. aasta lada Vaz 2102 summuti vajaks vahetamist. Meie hüvastijättu võiks kõige paremini kirjeldada Svejki sõnadega:
Ja ta sooritas ülesande kiiremini ja elegantsemalt kui mistahes Praha Slavija jalgpallimeeskonna kesktormaja...

NB!: Minu vestluskaaslane, ajaloodoktor hr Hillar Palamets ei ole see ajaloodoktor hr Hillar Palamets, kelle loengutest olete harjunud raadio vahendusel osa saama. See on üks teine ajaloodoktor hr Hillar Palamets.
Termini Nota Bene võtsid kasutusele roomlased esimesel sajandil meie ajaarvamise järgi. Nota Bene, ehk Pane Tähele! lisati eriti oluliste sõnumite lõppu, et adresaat kindlasti teate tähtsust mõistaks. Ladina keelest on sõna „Nota” jõudnud võrdlemisi muutumatul kujul ka enamuse romaani ja germaani keelte sõnavarasse. Päikesekuningas Louis XIV omistatakse tsitaat....