Tallinn on Orase saabumiseks valmis

Peale tööd tegin oma puujalaga esimesed rattasõidud linna peal. Eks alguses oli raske -- kord kukkusin vasemale, kord paremale, kuid mida rohkem kukkumisi, seda enam sain selgeks, kuidas kontrollida, kummale poole kukun ning sealt edasi oli juba kukepea saada käppa, kuidas üldse enam mitte kukkuda.

Nii siis sõitsingi suures eufoorias kaks ja kolmveerand tundi ilma jalga maha panemata linna peal ringi ja inspekteerisin, kuidas kulgevad ettevalmistused Orase vastuvõtuks -- turvatarade püstitamine, inimjõudude jagamine auväärt härra liikumismarsruudile, pagunitele veel viimase lihvi andmine, operatiivsõidukite tankimine ning sireenide häälestamine. Kõik peab olema perfektne -- ei grammigi vähem!

Võtnud Raivolt sõna, et ta oma kolm järgmisena sündivat tütart Orasele annab, kui viimasel peaks mingeid pretensioone tekkima, suundusin tagasi Kadriorgu ning valmistan nüüd Mihklile tema lemmikrooga -- frititud kanafilee dijoni sinepi ning merikapsa-selleri-redisesalatiga.

Teile, kallid lihtinimesed, soovin aga kannatlikkust visiidist põhjustatud ummikutes istumisel ning varuge endale aja surnuks löömiseks piisaval hulgal ristsõnu.

Ikka teie,

Tapjakilekottide runnak ja teekond Eestisse

Kas te maletate veel minu eelmist postitust, mis juhtus millalgi juulis?! Seal ma lubasin ohtralt uusi artikleid. Ma valetasin! Mis siis! Mida te mulle teha saate?! Ja uleuldse on asjas tegelikult suudi Georg, kes parast seda kui tal vasak jalg amputeeriti ropult jooma kukkus ja siiamaani kainet paeva nainud pole. Sonib midagi 40 miljonist ja kurat teab, millest. Viimane kord kui ma temaga rääkisin - nii oktoobri keskpaigas - sonis ta midagi soidust Londonisse ja kokkusaamisest vene spiooni Litvienkoga voi midagi sarnast!! No comments!
Edinburghis on aga paris porgu lahti. Naljased kilekotid on tanavatel voimust votmas (roaming in packs, nagu kohalik ajaleht The Scotsman kirjutas) ning hulguvad karjadena tanaval ja rundavad kodanikke. Terved ja tugevad indiviidid - nagu ma ise - on veel kaitstud, jumal tanatud!- aga vanad inimesed ja purjus sotlased langevad jarjepanu naljast hullunud ja tuule toel julgust kogunud plastikaatkottide runde ohvriks. Ja kuna enamus sotlasi on valdavalt purjus, siis on maad votmas kaos. Viimase kurioosumina rundas (marutovekahtlusega) kollane kilekott Glasgows Hibsi ja Celticu mangu ajal Celticu poolakast playmakerit. (Celtic siiski voitis 3:1). Koige pimedam osa aastast on veel ees ja jumal uksi teab, millised mastaabid see koledus votab ja kuidas loppeb, kui uldse!?!
Homme hommikul parast hammastepesu ja karastavat kumblust panen selga puhtad riided ja asun teele Eestimaa poole. Marsruut: >Edinburgh Waverley->Glasgow->Glasgow prestwick->Riia->??->??->Tartu. Veedan eestis uheksa paeva ja loetud minutid; jumal kaitsku Tartu linnapead! Koigil kellel on soovi mind naha on see voimalus olemas. Kus ja millal? seda kahjuks oelda ei oska, Veel mitte, vahemalt. Voibolla kohtate mind toomel, lukkamas Georgi ratastooli, voibolla emajoe kallastel spinnigut viskamas, voibolla peahooone ees unistavalt seismas, voibolla n-kortsis olletoopi tostmas. Elu on tais saladusi ja seiklusi. Ja kui kuulete ukse taga ootamatut kobinat, siis arge ullatuge kui see olen mina!

Mihkel