2010-12-26

Plagieerin, nagu jaksan!

Niikaua kui mäletan, olen olnud detektiivkirjanduse austaja. Ja kuidagi ei saa siinjuures mööda vaadata faktist, et Peedu alumise korruse tühja toa raamaturiiulis promineeris Arthur Conan Doyle´i Baskerville´ide koer. Tegu siis Doyle´i nelja jutustust (Etüüd punases, Baskerville´ide koer, Hirmu org ja Nelja märk)sisaldava raamatuga, mille esikaanelt vaatab vastu koera nägu.
Iseenesest pole nimetatud joonistus ei õudne, ega kurjakuulutav - selline keskmine, veidi vingus olemisega hundikoer, aga kaheksa-aastase kappav fantaasia ja tühja, pimeda ning vaikse toa koosmõjul oli igaöine tualetiskäik ikka hirmutav sündmus küll.
Kui toa uks oli suletud, oli hirm väiksem, kui avatud, vastavalt suurem.

Veel luuras nimetatud "põrguelajas" mind raudtee ja kodu vahel asetsevas männikus, olles pimedatel öödel valmis mulle otsekohe kõrri kargama, aga õnneks oli tal ikka ja alati kusagil mujal midagi olulisemat teoksil, nii et elu jäi mulle alles. Isegi kaugeleulatuvat psüholoogilist traumat pole ma antud tõigaga seoses veel täheldanud. Kui siis, et armastan kasse ja olen koerte suhtes leebivalt ükskõikne.

Aastatega jäi koerahirm väiksemaks, minu kiindumus Sherlock Holmesi tegemiste vastu aga säilis. Lisandusid ka uued lemmikud: Dashiell Hammetti, Rex Stouti ja eriti Raymond Chandleri näol. Agatha Christie figureeris ka kuskil tagaplaanil. Umbes samuti kui koeri, tolereerisin ma teda leebivalt. Tänu David Suchetile muutus see suhe vahetumaks ja positiivsemaks. Koerasita kinga küljest võid sa maha pesta, aga David Suchet ja Hercule´ Poirot jäävad sünonüümideks igaveseks ajaks ja igavesti. A-tähega sõna!

Hammett ja Marlowe endale tasemes mingit allahindlust ei teinud - eks ole ka nende viljeletud zanr pisut erinev, seevastu Doyle´i ja Christie raamatute tase on ülemääragi kõikuv. Suurepäraste ideede ja väljapeetud arendustega lugudele sekundeerivad lohisevad naivistlikud pajatused, aga täna sattus mulle (esimest korda pool aastakest tagasi) uuesti kätte Agatha Cristie "Suur nelik" ja kahetsustundega tuleb ebaühtlasele tasemele lisaks süüdistada kadunud prouat ka plagiaadis. Ja plagieeris ta ei kedagi muud kui Conan Doyle´i, täpsemalt viimase juttu: "Viimane juhtum" või kuidas iganes suvatsete seda tõlkida.

Viimases juhtumis (edaspidi VJ) teavitab Holmes oma ustavat sõpra ja abilist Dr Watsonit oma (veel) vaikivast vastasseisust kurja geeniuse, Dr Moriartyga - avalikkuse jaoks eluvõõras teadusemees on tegelikult enamuse euroopas toimuvate mastaapsete ja briljantselt organiseeritud pahategude kujundaja.
-Suures nelikus (edaspidi SN)teavitab Poirot oma ustavat sõpra ja abilist, et avalikkuse eest varjatult tegutseb neljaliikmeline grupeering, milles eesotsas seisab geniialne hiinlane Li Chang Yen, kes sepistab kurje plaane ja viib neid ka raudse järjekindlusega ellu.

VJs teatab/vihjab Holmes, et see ülimalt ohtlik juhtum võib jääda tema viimaseks ja ta võib rahulikult puhata kui on maailma sellest kuritegelikust kõntsast vabastanud!
-SNs teatab /vihjab Poirot, et see ülimalt ohtlik juhtum võib jääda tema viimaseks ja ta võib rahulikult puhata kui on maailma sellest kuritegelikust kõntsast vabastanud!

VJs laseb Moriarty Holmesi (nii agentide vahendusel kui lõpuks näost näkku)hoiatada, et too oma näpud neist eemale hoiaks või muidu...!
SNs laseb Suur nelik Poirot´d (nii agentide vahendusel kui lõpuks neliku erinevate liikmete poolt näost näkku)hoiatada, et too oma näpud neist eemale hoiaks või muidu...!

VJs proovib Holmes keelitada Watsonit ennast säästma ja kogu loost distantseerima
SNs proovib Poirot keelitada Hastingsit ennast säästma ja kogu loost distantseerima

VJs toob Doyle esimest mängu Holmesi geniaalse venna Mycroft Holmesi.
SNs toob Christie esimest korda mängu Poirot geniaalse venna Acille´ Poirot´.

VJ finaal toimub Sveitsis Reichenbachi mäekurus.
SN finaal toimub Itaalias Lago di Carezza mäekurus.

VK finaalis Holmes hukkub, et mõni aeg hiljem uuesti elule äratatud saada.
SN (eel)finaalis Poirot hukkub, et mõni aeg hiljem uuesti elule äratatud saada.

VJs eksisteerib (võin mäletada valesti ja, et see tuuakse mängu alles järgmises novellis) eksisteerib geniaalne relv, nn "õhupüss"
SNs eksisteerib geniaalne relv, mis on kuidagi seotud raadiolainete abil maavärinate tekitamisega

VJs on Moriartyl lugematul hulgal kaabakatest käsilasi.
SNs on Li Chang Yen´il lugematul hulgal kaabakatest käsilasi.

Moriarty parem käsi ja paljudel juhtudel musta töö täideviija kolonel Sebastian Moran.
Li Chang Yeni (pea-aegu)parem käsi ja paljudel juhtudel musta töö täideviija Claud Darrell.


On muidugi ka erinevusi - Achille Poirot, erinevalt Mycroft Holmesist on kangelase kaksikvend, mitte lihtsalt lihane vend (ja seejures imaginaarne), aga sellega need suurest luust ka piirduvad.
Kui lisada siia Poirot´ finaalijärgne heietus, et nüüd ta läheb erru ja hakkab kabatsokke kasvatama ja võrrelda seda aktiivsest detektiivitööst tagasi tõmbunud Holmes´i mesilaste pidamisega, siis...

Isegi kui see oli Agatha Christie teadlik/alateadlik kummardus suurele meistrile jääb ilmne plagiaat ikkagi kripeldama, samuti ka see, et põgusal guugeldamisel selle teema varasemat tõstatamist ma ei tabanud.

Aga Poirot on ikkagi tore, samuti, tegelikult eriti, David Suchet.

Ja et asi kokku tõmmata:

Sherlock Holmesi kehastanud Vassili Livanovile andis kuninganna Elizabeth - kas 2006. või 2007. aastal OBE (Order of British Empire), mis on Sööri/Daami tiitli omistamisele pea võrdväärne tunnustus.
Hercule Poirot´le (võime ent öelda, et võrdväärselt teda kehastanud David Suchetile. Käis ta seda tiitlit muide ka vastu võtmas) omistati mõned kuud tagasi aubelglase nimetus.

Vat nii.

0 Kommentaarid:

Postita kommentaar

<< Home