2010-12-16

Mida toob aasta 2011

19. sajandi esimesel poolel kogus Euroopas populaarsust selline tore poliitilis-filosoofiline mõttes(u)und, nagu Utoopiline Kommunism.
Etienne Cabet, Saint-Simon Fourier, Robert Owen jt -sotsiaalselt taustalt enamasti jõukasse ülemklassi kuuluvad - vennikesed arvasid, et elada tuleb rahus ja teieteisemõistmises. Soovitavalt ka kommuunis. Kahjuks ei tunne ma nende meeste töid nii hästi, et öelda, kas kommuunielu tähendas nende jaoks a priori ka vabameelseid seksuaalsuhteid grupi, elik kommuuni liikmete vahel, aga ehk polegi see nii oluline.

Usutavasti oli Owen see mees, kelle ennustuste kohaselt pidid tuleviku kommunistlikus limonaadist koosnevas maailmameres hakkama ringi ujuma "heasüdamlikud anti-krokodillid". Kas härra oli seda mõtet kirja pannes ka mingisuguste mõnuainete mõju all, ei oska ma samuti öelda. Eks toona toimis tänapäevalgi kehtiv reegel, et inimene, kes ei pea - ega ole kunagi pidanud- oma eksistentsi ja hüvede eest reaalselt tegutsema, kaugeneb tegelikust maailmast.

Tegelikult ajendas mind kirjutama tänane Delfi artikkel: "Ettevaatust! Igor Mangi ennustused võivad täituda."

Mõtlen sageli, et kas Infonälg ja Infosulg on vennad?! Või siis onupojad, nagu Lennart ja Arnold Meri. Üks särav tipp-intellektuaal, Eurooplane, demokraat ja märter, teine kuri kommunist, küüditaja, sadist ja üleüldse igas mõttes esimese mentaalne antipood. Suur Peeter ja Väike Peeter. Obi-Wan ja Darth Vader, Valgus ja pimedus.
Võivad küll olla, miks mitte. Aga seda teist, paha, on vaja, et saada aru esimese suurusest. Draamakunstis, nagu eluski on vaja võrdlust. Kangelase suurus oleks hoomamatu, ehk olematugi, kui poleks talle vastanduvat antikangelast. Ent kangelane ei ole by default hea ja ülimuslik, sest see võtaks meilt võimaluse temaga samastuda (ja loomulikult pole olemas absoluutkategooriaid. Absoluutne nulltemperatuurgi on ju meie enda paika pandud). Võib-olla on kangelane endine hasartmängusõltlane, võibolla on ta nooruses saatnud mõtlematusest korda mingi kuriteo, võibolla vaevab teda ajuti välja lööv pärilik hullumeelsus või ehk harrastab ta proua kangelasega lihtsalt pahelist seksi. Kes teab. Aga tal on ka vead.

Infosulg on paha, seda teadis juba Singer Vinger. Infonälg on hea. Me vajame infot, et säilitada pidet ühiskonnaga, et kinnitada endile, et oleme ikka veel elus, et maailm pöörleb ja me ei ole sellelt maha astunud.
Tegelik küsimus on aga info kvaliteedis. Kui me ei küsimusta meile pakutava informatsiooni faktilist autentsust, hakkame vigase programmina andma väga veidraid vastuseid.

Aga katsuks nüüd pika sissejuhatuse ja pealkirja kuidagi kokku siduda. Delfi artikkel sedastab parimas õhtulehe traditsioonis, et Igor Mang on ikka kõhedusttekitavalt vinge posija. Ütles ta ju, et jaanuaris, veebruaris, märtsis ja ülejäänud üheksal kuul võib juhtuda väikeseid, keskmisi ja isegi suuri õnnetusi ja ekstsesse. Need võivad olla seotud inimeste, masinate või loodusega. Ent võib ka mitte juhtuda.
Üldsõnalisem ja idiootsem kui roheliste majandusprogramm. Näed siis, maailmas juhtuski igal kuul erineva kaliibriga sündmusi. Ei, müts maha Mangi-vana ees!

Seega tahaksin kõva ennustajana esitada oma nägemuse saabuvast 2011. aastast. Minu, Mihkli, "anti-krokodillid, mis tõenäoliselt küll ei täitu, ent äkki siiski. Minu väikeses utoopilises maailmas aastal 2011 - kasutan ainult tänase päeva ajaleheteemasid:

Pannakse Savisaar kinnimajja koos kolme paadunud homoseksuaaliga, kusjuures vaseliini vanglamüüride vahele toimetamine on karistatav surmanuhtlusega!

Harri Taliga jääb küünlategijate ametiühingu poolt korraldatud piketile suundudes habet pidi trolli number kolm ukse vahele ning masin lohistab teda terve peatusevahe endaga kaasa.

Ester Tuiksoo ja Villu Reiljan võidavad ülimenukaks osutuva telesaate "Tantsud Vangidega".

Katrin Lust-Buchananil ja Anna-maria Penul keelatakse rumaluste kirjutamine.

Silvio Berlusconi muutub Viagra suhtes resistentseks.

Marko Pomerants, Kadri Must-Simson, üks kodutu mees ja Kalevi korvpalliklubi president Ivar Valdmaa jäävad Padaorul 48-ks tunniks lumevangi, ning kogu selle aja loeb Pomerants oma värsikesi.

Evelin Ilves sööb kogemata transrasvadega Laima shokolaadi ja vajab seejärel psüholoogilist nõustamist.

Noorte sporisarja TV 10 Olümpiastarti noorema vanuserühma kaugushüppes teise koha saavutav Kadi Kuusk avaldab enneolematult menuka elulooraamatu.

Soolise võrdõiguslikkuse volinik Sepper läheb oma lesbi-armukesega Viru Keskuse ees karvupidi kokku, seda filmib Peeter Võsa.

Jaanus Rahumägi pargib oma Hummeri Torupilli Selveri inva-parkimiskohale ning saab korraliku keretäie EMile suunduvalt ratastooli korvpallikoondiselt.

Sami Lotila jääb piiril vahele suure koguse sala-aluspükstega.

Simon Wiesenthali keskuse Direktor Zuroffi juubelisünnipäeva auks taasetendub Püssirohukeldris Etendus "Adolf".

Ennustusi oleks palju ja veel, aga mingisugune läbilõige sai nüüd antud.

Soovin kõigile ilusaid jõule ja toredat uut aastat.

PS: Te ei tea, mida kõike pean ma kannatama, et Te endale Euro saate!

3 Kommentaarid:

Blogger Joosep-Georg sõnas...

Mihkel, minult on selle postituse peale päritud, et miks Sa arvad, et absoluutne nulltemperatuur on inimeste poolt paika pandud.

Omast tarkusest ma olin ka nagu kuulnud midagi sellist, et see on temperatuur, mil aineil termaalne energia teoreetiliselt puudub (kuna praktiliselt on seda raske [võimatu] saavutada).

Seega oleks veelgi madalam temperatuur isegi ehk mõeldamatu?

Ehk siis tegu on mingi füüsikalise piiriga, mis on meile meist olenematult ette seatud -- nagu näiteks ka valguse kiirus, mida võib püüda saavutada, kuid millest kiiremini enam pole võimalik liikuda ning juba sellisele kiirusele lähenedes hakkavad meie tavaarusaamad ja tunnetus meile moondunud pilti näitama.

Või on see piir ikkagi meis endis, et need piirid näivad meile piiridena, kuna me inimestena pole suutelised neid ületama?

Ja miks me siis ikkagi neid piire piirideks ei võiks nimetada, sest inimestena ei saa me ju olla midagi muud kui inimesed ja samuti ei saa me ka lahti enese piiratusest.

26/12/10 23:51  
Blogger Universumi Direktor sõnas...

Loomulikult oli see minu poolt väga küündimatult väljendatud.

Silmas pidasin ma eelkõige võimalike skaalade paljusust, mitte seda, et tõmbaks absoluutse nullemperatuuri Celsiuse skaalas veel kraadikese allapoole.

Absoluutne null (Celsiuse järgi siis 273 ja midagi miinuskraadi) võib näiteks võrduda -446 Järvemaa, -1004 Seppo või siis -89,4 Orasega, ent pakub ka teistsuguse huvitava matemaatilis-filosoofilise paradoksi 1=0, mille kohaselt 1 Savisaar võrdub minu jaoks absoluutse nulliga.

Mul ei ole kombeks kirjutatut enne postitamist üle lugeda. Esiteks ei tundu lugu juba selle kirjutamise ajal enam kaugeltki sama naljakas kui veerand tundi varem köögis omaette naerda puksudes. Teiseks võib mõnel inimesel koma- ja tähevigade puudumisel tekkida ekslik arusaam, otsekui oleksin ma kirjaoskaja.

Ja kui lõpetuseks tulla tagasi absoluutse nulli juurde, siis usutavasti on see olemas, samas pole(ks) nagu)) olemas absoluutset maksimumtemperatuuri.

Igasugune piir on minu jaoks arusaadav, piiri puuduine aga mitte. Ja ma ausalt ei oska öelda, kas see suutmatus aru saada või hoomata on tunnetuslik või empiiriline

27/12/10 10:53  
Blogger Universumi Direktor sõnas...

Ahjaa, tahaks veel lisada, et minu verbaalne avatar "Universumi Direktor" pole mitte kohutava suurusehullustuse väljendus. Pigem olen oma väikeses maailmas, nagu kunagine kolhoosidirektor - musta Volga ja riikliku plaaniga, ent katlakütjad ja traktoristid on ikkagi kogu aeg täis, lüpsjad dekreedis, agronoomid varastavad, zootehnikud aitavad lüpsjatel dekreeti minna ja mina, direktor, ei saa sinna mitte kuraditki teha.

27/12/10 11:02  

Postita kommentaar

<< Home