Ilus on siin, maal...

Täna tegin ligi 40 miilise ringi linnalähedastes maakohtades. Osalt juba tuntud teid mööda, osalt uusi paiku avastades. Loodus on siin lihtsalt võrratu! Rattateed looklemas mööda endisi raudteetamme, alt ja üle rauast ja kivist sildade, jõgede ja orgude ning hämarais tunneleis läbi mägede. Päikesepaistelisel viljapõllul käib usin lõikus, kombainer tõstab käe ja viipab tervituseks. Möödud raja kõrval pingil istuvast paarist auväärses eas daamist, lähenedes saab sulle osaks rõõmsameelne pilk, "Good evening!" ja kergelt küljele kallutatud peanoogutus ühes sõbraliku naeratusega. Kui avastad, et üks kummidest pole enam nii täis kui peab, siis polegi see teab-mis õnnetus, tõmbad rehvist puise okka, paikad augu ja kuniks liim kuivab, lubad endale väikese sigareti ja kolmveerand pinti kesvamärga, kuulates samal ajal oja vulinat ja lindude vaibuvat laulu loojuva päikese kullases metsatukas. "See vist ongi õnn," mõtled ja keerad otsa kodu poole.