Pahandus

Õhtu on kätte jõudnud. Mihkel on töölt tagasi ja vaatab arvutist uudiseid. Joosep-Georg nokitseb diivanil kudumistööd teha ja Margus mängib nurgas oma leludega.
"Mihkel," uurib väikene Margus korraga "miks tagatoa uks kogu aeg lukus seisab? Ainult sina ja Georg lähete vahel sinna sisse. Georg ütles mulle kunagi, et seal on ainult vana koli, aga kui ma täna öösel kusele läksin, kuulsin ma sealt norskamist. Keegi tegi krrhhh-hööö, krrr-hööö?" Marguse poisikesenäol on siiras uudishimu.
"Seal toas on vanatädi Kadi. Ta on väga vana ja väga haige," sõnab Mihkel otsekui pisut vastumeelselt.
"Aga olgu peale, sa oled juba suur poiss, sa võid lõpuks teda näha küll." Ajab oma paksu kere toolilt püsti ja sõnab: "noh lähme kaeme siis, kuidas tädi Kadi tervis täna on."
Margus plaksutab suurest rõõmust käsi, otsekui ootaks loomaaeda minek ees.
Mihkel võtab kapist suure ja raske võtme ning keerab tagatoa ukse lukust lahti ning süütab vanas petrooliumilambis tule.
"Kas sina, Aksel?" uurib kõrge vanainimese hääl akna all olevast voodist.
"Ma teadsin, et sa lõpuks tuled!"
"Mina olen," sünab Mihkel. "Mihkel. Näed see on Margus, sinu väikene sugulane"
"Aksel," soiub voodis lebav kogu.
Margus niheleb rahutult ja sõnab siis veidi ebalevalt:
"Ta on nii vana ja kole, nagu muumitroll."
"Poiss, kurat, mis kuradi kombed need on!" käratab Mihkel. "Kas ma selliseid kombeid olen sulle õpetanud, türa küll. Poiss läheb kaabakaks kätte ära!" Ehmunud Margus tormab tagasi elutuppa ja peidab näo Georgi põlle sisse.
"Näed ma tõin sulle kummeliteed," sõnab Mihkel tädi-Kadile. "Georg ennist keetis, see on su astma vastu hea."
"Kas sa mäletad seda jaaniööd, Aksel," soiub kogu aga ikka edasi. "Ainult sulle hoidsin ma oma süütust!"
"Eks ta ole, vahva," teatab Mihkel ükskõikselt. Asetab kandiku tee ja küpsistega voodikapile ja lahkub toast. Ukse keerab ta suure ettevaatuse ja hoolega lukku.

Tagasi elutoas istub ta tusaselt tagasi toolile ja süveneb uuesti arvutisse.
"Kuidas siis läks," uurib Georg ettevaatlikult, samal ajal usinalt näputööd edasi tehes. Nüüd on ta kätte võtnud korvi Mihkli ja Marguse sokkidega ja nõelub neid usinalt.
"Mis ta kurat ikka läks," vastab Mihkel. "Soiub ikka oma Akslist. Vana inimene, mida sa ikka tahad. Poiss kurat hakkab kriminaaliks minema. Suud pruugib!"
"Kus ta siis sedasi," proovib Georg asja paremaks teha. "Tädi-Kadi nägemine lõi ta lihtsalt rööpast välja." Mihkel ainult urahtab vastuseks.

Margus tunnneb ennast pahasti ja muudkui niheleb nurgas. Ta proovib Mihkli pilku tabada, aga sa ei vaata ekraanilt põrmugi ülesse. Siis hiilib ta kööki ja tuleb sealt tagasi purgi Tennentsiga.
"Näed, Mihkel, kas sa õlut tahab," proovib poiss suhteid siluda.
"Kurat, poiss, kust sa õlut said," uurib Mihkel pool pahaselt pool üllatunult.
"Poest ostsin. Ma valetasin ennast kuus aastat vanemaks ja siis õtlesin veel et sulle. Et sul on radikuliit ja sa ei saa ise poodi minna!"
"Oi Margus, sa oled ikka terane poiss. Nagu üks naaskel," naerab Mihkel, nii et paks vats vabiseb. "Sinust saab ikka ükskord üks proffessor või minister. Aga ära sa enam niimoodi õlut osta!"

Mihkel teeb õllepurgi lahti ja vajutab telekapuldile. Georg paneb õmblustöö korvikesse ja asetab selle lauale ning istub ise Mihkli kõrvale. Sohvale tuleb ja istub ka väikene Margus. Telekast tuleb Big Brother.
"Kas keegi jäätist soovib?" uurib Georg kavala näoga.
"Mina, mina, mina," hüüavad kõik. Tagatoas on jäänud vaikseks.

Mihkel, 10. sept