Ma tulen taevast ülevalt...

Eilne päev algas positiivselt - keset magusat und, kell 09:43, saabus kõne Hudsonist - kas ma ehk saaks esmaspäevast jälle tööle hakata. Pakuti tööd ühes teises viskivabrikus - Chivas Brothers - ent aga senisest hoopiski kõrgema tunnipalgaga, mis eesti rahasse arvestatult teeb umbes 23,5 kEEK/kuu :)

Asi pole tegelikult aga sugugi nii roosiline - maha läheb tulumaks, mis siinmail on astmeline (10%, 22% ja 40% vist) ja nii suure palga puhul kipub juba järgmine aste ette jääma, samuti NI maksed. Asjale lisab keerulisust ka see, et palka makstakse nädala kaupa ja esimesel nädalal ei tehta praktiliselt mingeid kinnipidamisi. Nii et ennustamine, palju sa lõpuks kätte saad, pole lihtne.

Siis veel üür, mille eest me võiks endale Tartus näiteks üle kahe korra suurema korteri saada, elekter-vesi ja CT, mis meid mingil hetkel kirvena tabab. Nii et siin mingit lillepidu pole - allesjäävast rahast saab vaevu-vaevu samapalju õlut, kui Eestis kulus.

Lanarkis käisin ära, 123 km edasi-tagasi, esialgu kavatsesin seal telkida aga kuna hakkas sadama, pidin samal ööl tagasi sõitma. Kui algul muretsesin tagatule puudumise üle, siis peagi võttis üle sügav mure esitule puudumise pärast - peale kümmet oli ikka nii pime, et ainukesed orientiirid olid teetriibud, mille jõllitamisest silmad kergelt väsisid ja aeg-ajalt olematuid asju kippusid näitama.

Sealne eestlaste õhtu toimus noortevahetuse programmi raames Šotimaale saabunud Ambla õpilaste korraldusel - maitse pärast verivorsti-hapukapsaid-kartuleid, Hullu Õuna ja Kalevi komme, plaatidelt praegusi poplugusid ja ringmänge - Kes Aias, Lapaduu, Kaks Sammu Sissepoole ja siis üks huntide ja hobustega mäng, mida ma varem polnud mänginud.

Pühapäeval käisin Falkirk'is, lootes sealset ratast näha, et aga jõudsin sinna juba ööpimeduses, oli too juba suletud - kilomeetri raadiusesse püstitatud aia väravad puha lukus - nägin vaid pisukest osa, mis kenasti sini-punaselt valgustatud oli. Sinna 33 miili mööda Union Canal'i äärt, tagasi 23 miili mööda maanteid.

Esmaspäeval saabusid kolm reisiseltslast kodumaalt (õed-vennad Eneli, Jaana ja Jaan von Reval) ja operatiivselt muutsime oma tillukese korteri neile ajutiseks varjupaigaks. Ööl vastu tänast nad küll millegipärast keeldusid meie külalislahkuse edasisest kasutamisest ja ööbisid meile teadmata põõsaste varjus. Vähemalt tõid meile kaks plokki sigarette ja pudeli Viru Kanget.

Meie tänase taskuhäälingusaate materjalid on, muuseas, juba mõnda päeva valmis, lihtsalt ei ole julenud neid kaine peaga kokku monteerida. Eks näe, mis tänane õhtu toob...