Avastasin, et pole juba kuid midagi meie toredasse blogi postitanud. Niisiis!

"Mihkel, Mihkel," hüppab väikene Margus üles ja alla, "Mihkel on kodus!"
"Mis sa nüüd mürad," noomib Georg leebelt. "Lase nüüd Mihkel lahti, ma tahan ka teda kallistada."
"Ega ma niisama tulnud," ütleb Mihkel kui kõik tervtused on vahetatud,"ma tõin ikka midagi kaasa ka. Näed väike Margus, sulle tõin selle auto. See on politseiauto, sellel on sireen ka peal"
"Näita, näita," kisendab erutunud Margus, viskab vahepeal kättevõetud kitarri hirmsa kolinaga maha ja tormab uue lemmikuga tahatuppa mängima. Miline ilus päev! Kõigepealt andsin naabri-Robertile peksa, siis lõin jalaga ühte vigast kassi, siis oli kesklinnas tulekahju ja nüüd tõi Mihkel mulle selle lelu, mõtleb Margus heldinult!
"Ja mis sa siis mulle tõid," uurib Georg?
"Sulle, Georg, tõin ma pudeli viskit,"sõnab Mihkel pidulikult.
Nutuvõru tekib Georgi suu ümber ja huuled hakkavad värisema.
"Mis sa nüüd jamad, narr, ma tegin ainult nalja, ma ju tean küll et sa viis päeva nädalas põlvini viskis sumpad: Tegelikult tõin ma sulle hoopis ühe uue viiruse sinu arvuti jaoks". Kohe on Georgi nägu jälle nalja täis ja naerabki ise oma ennistise rumaluse üle. Siis võtab Mihkel kotist välja 20 puri õlut ning meeleolu muutub lausa jõuluseks.
"Näh, väike Margus, ma kallan sulle ka natuke siia klaasi, tule rüüpa, ega see sinusugusele tervele poisile midagi tee." Õhinal jookseb Margus ligi ja võtab klaasi värisevatesse kätesse. Klõnks, ja siis on see läinud, ning veidi taaruval sammul suundub Margus uuesti politseiautoga mängima.
Korteris valitseb hingematva õnne õhkkond. Elu Edinburghis on sõbralik ja kaunis.

(NB: see ei ole peatükk uuest reality-showst "Korter" !!)