Quo vadis Kaia Kanepi

Käesoleval nädalal on kuumaks teemaks Kaia Kanepi lahknemine oma senisest sponsorist ja treenerist. Leidub nii parastajaid kui kaasatundjaid. Minagi, tunnen, et pean oma asjatundliku sõna sekka ütlema. Saan küll aru, et Enn Pandi papita on tennisemängija Kanepi suures jamas nagu hobusevargusega vahele jäänud mustlane, ent mina isiklikult ei muretse. Ei ole kõik teed sugugi preili Kanepi ees püsti ja uskudes filosoofiat, et meil kõigil on nii või teisiti ette nähtud käia seda ainuomast rada, vaatleme mõningaid võimalusi.

Kõigepealt soovitaksin Kaial muidugi tsirkusest tööd ja leiba otsida. Näiteks võiks ta konferansjee väljakuulutamise järel tushi ja ovatsioonide saatel tennisekleidikesse riietatuna lavale keksida ning seejärel arbuusi laiaks istuda. Hullunud publik röögib ja plaksutab ja nõuab Kanepit tagasi lavale. Tulebki Kaiakene uuesti tagasi ning hävitab oma ahtriga veel ühe ilusa rohelis-valge vilja. Võimas!
Ja kõiki neid põnevaid asju, mida tema kaliibriga reketikäsitseja suudaks publikule pakkuda...

Tõsine tööpõld ootaks Kaia Kanepit ka näiteks eesti Vabariigi Politsei ja Piirivalve Ühendametis. Eelkõige pean silmas tema võimalikku kaasamist kolmanda astme ülekuulamisprotseduuri läbiviimisesse. See võiks välja näha umbes nõnda:

Vanemkomissar Väli: "Nii, süüdistatav Sepp, kas te tunnistate ennast süüdi kõigis nendes jäledates roimades, milles teid süüdistatakse?!"

Süüdistatav Sepp: "Mitte iialgi! Ma olen süütu kui kuueteistaastane neitsi ja puhas kui värskeltsadanud lumi!"

Vanemkomissar Väli: "Ma annan teile viimase võimaluse kogu see asi heaga lahendada. Kas te tunnistate üles?!"

Süüdistatav Sepp: "Mul pole midagi öelda! Teie ees seisab aus kodanik!"

Vanemkomissar Väli: "Komissar Kuusk, tooge sisse Kanepi!" Ruumi täidab haudvaikus. Komissar Kuuse põskedel ergavad punased laigud. Süüdistatav Sepp on kangestunud.

Komissar Kuusk: "Aga härra vanemkomissar. Te ei mõtle seda ju tõsiselt! Te ju teate, et Genfi konventsiooni kohaselt..."

Vanemkomissar Väli: "Ma ütlesin, et tooge sisse Kanepi! Kas te arvate, et võite mulle minu ametit õpetada, komissar!?"

Komissar Kuusk talutab ülekuulamisruumi Kaia Kanepi viimase kogu hiilguses. Järgmised minutid kostub süüdistatava koledat kisendamist ning ajuti ka meeleheitlikku anumist. Kisa vaibub soigumiseks ja halinaks ning seejärel kostuvad mõned haugatatud küsimused millele vastatakse taaskord halinaga. Ruumist väljub Kaia kanepi.

Kaia Kanepi: Süüalune tunnistas üles, et ta on vales kohas teed ületanud ning Selveri parklas invaliididi parkimiskohale auto parkinud. Kindluse mõttes lasin tal ka paar mõrva ja plahvatust üles tunnistada. Lisaks nõustus ta veel alla kirjutama ülestunnistusele, millega võtab ta omaks Jüriöö ülestõusu korraldamise, Liivi sõja aegse genotsiidi, Kivisilla õhkamise ning 11. septembri lennukikaaperdamised!"

Usun tõsimeeli, et kahtlusalused murduksid koheselt ning ehkki sellise võtte kasutamine on vaieldamatult nii eetilises kui esteetilises plaanis küsitav, oleks see siiski ka samavõrd tõhus!?

Ja lõpuks võib ta ju hakata treenima noori tennisesõpru. Oma koolid on ju nii kossuäss Sokul kui iluuisuspets Anna Levandil, miks ei võiks sama rada astuda Kaia kanepi. Kooli nimeks võiks olla näiteks "Kanepi kasvatus"? Kõlab ju kenasti. Või noh, tegelikult, tehku seal, mis tahab. Aga Enn Pandist rääkides - ei arvanud mina, et see paduülbe pepupoiss ennast minu silmis veel kuskile tõsta suudab, ja ega vist suudagi suuremat, ent õige veidi ta seda siiski tegi.

Ja lõpetuseks minu sõnum ja soovitus Kaiale: "Kaia, kui sa oled kõrini pasa sees, on viimane asi mida teha pea norgu lasta! Sõna kõige otsesemas mõttes."