In Memoriam Valdur Vanemuine, 19.08.1857-08.06.2007, NB! See EI ole Marguse lugu!
Kurbusega teatan, et 149. eluaastal lahkus meie seast Estonia teatri viimane algne liige Valdur Vanemuine.
Valdur Vanemuine sündis 19. augustil 1857. aastal Viiratsi vallas Läänemaal. Vaese taluniku 16. pojana algas töömehepõli varakult -- kaheaastasena läks Valdur karja, viiesena käsikivi taha, seitsmesena tuli adrasangad pihku haarata. Et perel polnud raha korralikke riideid muretseda, jäi Valduri haridustee lünklikuks. Valduri vanaema õpetas poisile selgeks A, N, S ja T-tähed ning kuidas kukke joonistada. Seda, mis jäi aga vajaka akadeemilises hariduses, tegi Valdur kuhjaga tasa rõõmsa meele ja loomupärase nutikusega!
Oma lavakarjääri alustas Valdur Vanemuine 1873. aastal Kodavere harrastusteatris Seenekese rolliga Alma Pudeste lavastatud lustimängus "Kuidas Jaagup häbisse jäi, ehk nõelumist vajavad sokid". Edasi tuli juba suurem roll sama lavastaja käe all lõbusa voorimehena tükis "Piruett, ehk kaskaad kahele!" Vooremaa Teataja kirjutas hiljem, et kui Valdur voorimehena huilgas, kukkus üks paks Lodja kandist pärit talumees naeru pärast tooli pealt maha! Üldse, läbi kogu oma pika ja viljaka lavakarjääri polnud Valdurile vastast looma- ja linnuhäälte imiteerimises!
Andeka noormehe karjääri tuli pisukene paus 1898. aastal kui Valdur läks vabatahtlikuna USA-Hispaania sõtta Hispaania poolel. Kuna Hispaania sõja kaotas, pidi Vanemuine kuus aastat töötama banaanikasvanduses kuke asendajana, ent 1906. aasta kevadel oli Valdur Vanemuine tagasi Eestis ning sai kohe ka tööd Estonia Teatris. "Ainus asi, mida ma kahetsen istandusesveedetud aja kohta," ütles Vanemuine ühes 90ndatel antud intervjuus, "on see, et mul jäid seetõttu mõisad põletamata! Ma oleks tahtnud Pädaste mõisale ise tule otsa panna!"
Edasi sai Valduri lavakarjäär kiiresti tuule tiibadesse. 1911. aasta kevadel debüteeris ta oma esimeses peaosas Peeter Koka monoetenduses "Kadakas". Üks saalisviibija kirjeldas hiljem, et see oli tema elu kauneim ja võimsaim elamus vaadata, kuidas Valdur 2 tundi ja 16 minutit rannatuules kõikus ja okkaid sahistas!
Ent Valdur Vanemuine oli mitmekülgselt andekas ning teda ei köitnud ainult draama- ning sõnalavastused. 1919. aastal -- vabas Eestis! -- tegi Valdur oma esimese balletietteaste Kriim Antoni nüüdseks klassikaks muutunud "Kajakasitt, ehk öö, mis ei läe mitte meelest!" Järgnes hiilgeetteaste balletis "Hüljeste jumal" ning paljud teised meeldejäävad hüpiksooritused. Valdurit jätkus üldse kõikjale. Kui ta polnud laval ega proovis, aitas ta sööklas suppi kaussidesse kallata, kastis teatridirektori lilli ning õmbles daamidele uusi lavakostüüme. Eesti esimese kaasaegse copywriterina kirjutas ta Ranna Pangale reklaami, mis kuulutas: "Kui panet uma raha Ranna Panka, vead hiljem koormatäite kaupa kulda minema!"
1925. aastal murdis Valdur õnnetult kukkudes põsesarnaluu ning ei saanud tekkinud tüsistuste tõttu lavale naasta enne kui 1939. aastal. Aasta pärast algasid Eestis aga tormilised ja pöördelised sündmused ning taas tuli lavategevusse vahe sisse. Sõja-aastad möödusid Valdur Vanemuisel lapsepõlvesõbra keldris redutades. Ent aega kasutas ta ära tulusalt ka seal, õppides ära kümneid kaarditrikke ning peaaegu kõik noodid.
1954. aastal tegi Valdur kaasa 29 aasta jooksul esimeses sõnalavastuses "Vurr-vurr, ehk veere vokiratas", järgnesid Aadu roll "Sinililledes", Kuusikutukk etenduses "Kuusikutuka talu kulakust peremees" ning külaslisnäitlejana üks 50ndate aastate Nõukogude Eesti meeldejäävamaid rolle Peeter Väärenkruup Otto Tilsiti lavastuses "Kakskümmend kolm kannu, ehk täpselt 2 liitrit liiga palju!" Jätkus ka aktiivne ühiskondlik tegevus, igal laupäeval käis Valdur Põltsamaa tuletõrjedepoos tuletõrjeautot pesemas ning aitas Nõmme vanamemmedel briketti laduda!
Pensioneerudes 1986. aastal Estoniast ei jäänud Valdur siiski käed rüpes koju passima, vaid tegi teoks oma ammuse unistuse sõita ümber maailma voorimehetroskaga! 16 aastat, kolm kuud, neliteist päeva ja kuus minutit väldanud teekonna jooksul külastas Valdur 173 riiki ning 175 pealinna. 1994. aasta möödus ühes Burkina Faso pidalitõbiste koloonias haavu plaasterdamas ning kaks aastat varem tuli Valduril veeta kolm kuud Peruu vanglas kahtlustusega Venetsueela heaks spioneerimises.
Viimastel eluaastatel oli igirõõmsameelne ning hea tervise juures Valdur Lavakunstikateedri lavalise võitluse ning kukehääle imiteerimise õppejõud, samuti armastatud raadiohääl ja kosmeetikakonsultant Miss Estonia võistlusele.
8. juunil otsustas Valdur sooritada Elva Verevi järve hüppeplatvormilt neljakordse salto kukekiremise saatel, ent sai teise poolpöörde ajal südameataki ning oli vettelangemise hetkeks juba surnud!
Valdur Vanemuist jäävad leinama tema kuues ja seitsmes abikaasa, 28 last, 68 lapselast, 253 lapse-lapselast, 1708 lapse-lapse-lapselast ning loendamatud lapse-lapse-lapse-lapselapsed ning lapse-lapse-lapse-lapse-lapselapsed, andunud fännid ja töökaaslased, Estonia teatri kass Miki ning RAS Ookean sekretär proua Milvi Vahing.
Mihkel Oras
PS. Vaata ka Valdur Vanemuise täielikku rollide nimekirja allpool!
Kodavere Harrastusteater
1873 "Kuidas Jaagup häbisse jäi, ehk nõelumist vajavad sokid" - Seeneke
1873 "Piruett, ehk kaskaad kahele!" - lõbus voorimees
1874 "Mis sinu nimi on? Minu nimi on Schwalbe!" - Lukussepp
Vooremaa Taluteater
1875 "Lodjapuu lõhnab nii kaunilt" - pink armastajate all, ära märgitud kui aasta parim kõrvalosa
1876 "Katk ja mooruspuulehed, ehk mine metsa Päärn!" - Hugo
Jaagupi Ratastel Näitetrupe
1877-78 "Katelseppade vennaskond" - Kolmanda katelsepa noorem pime vend
Lembitu Ratastel näitetrupe
(endine Jaagupi Ratastel Näitetrupe)
1879 "Miks?" - küsimärk
1880-86 "Villaste sokkide mõistatus" - Piip
"Sellest sadamast sõidab karavell järgmisel nädalal kuubale!" - Sadamakai
"Miks II" - Küsimärk, sulud (koos kauaaegse lavapartneri Eliisabet Värgitsaga)
"Tõsised asjad" - Vello Kraadel
Viljandi Paadimeheteater
1887 "Sõled kokku, tüdrukud!" - Isa
1888 "Kaevatsi talu rüblikud" - Isa
1889 "Mäherdune vaade siit avaneb!" - Siim, Vooriku peremees
1890-1891 "Treppe pühkides!" - Leonard Puhkim
1892 "Stepsel, ehk kontakt" - kordnik Priius
1893 "Indiaanlased, vanad punanahad!" - pealik Turboga Hobune
1894 "Sparglikasvatajad" - Lilla jopega Mees
1895 "Tipud on kõrgel" - rändav mustlane
Saarema Koduteater
1896 "Neil Karjastel väljal, jah neil, kes söövad pekki kõrgest taldrikust" - Mooses Viil
1897 "Vending Machine" - Preili Starman (Eesti esimene võõrkeelne lavastus!)
Viljandi Paadimehe Teater
(endine Viljandi Paadimeheteater)
"Viiuldaja klarnetil" - Supski - kraadede pealik
Estonia Teater
1906 "Kevadine Jääminek Kruusimäel" - parvepoiss
1907 "Sipelgas" - sipelgas
1908-1910 "Jõumehed, ehk nelitesit palki" - Muskli Meelis
1911 "Rooberti häda" - vaskraha
1911 "Kadakas" - kadakas
1913 "Seda me veel vaatama, kui Jörg tagasi jõuab!" - lõhkise küna ees olev mees
(1914-1918 oli Estonia teater esimese maailma sõja tõttu suletud!)
1918 "Hüljeste jumal" (ballett) - Saarlane
1918 "Miks ma kanaliha ei söö!" - kerglane Valdis
1919 "Traadik rööts" - vanaisa emapoole onupoeg
1919 "Kajakasitt, ehk öö, mis ei läe mitte meelest!" (ballet) - Veering, saarlane
"Hüljeste jumal" (ballett) - Vaalade Prints
1920-21 "Superkuum aur, mis tõuseb potist, kus ema keedab perele sülti" (ballett) - Vinnitsa Viktor
Teater Vanemuine
1923 "Ulf Timmermanni kõva kettakaar" - Vräägel
Estonia Teater
1924 "Kalevipoeg" - Laulasmaa Jaamaülem
1925 "Supertunne on niimoodi pedaale tallata!" - Saks
1939 "Mis juhtus, härra parlamendisaadik?!" - Senegali konsul Rahvaste Liidu juures
1954 "Vurr-vurr, ehk veere vokiratas" - Tambet jalakas
1955 "Sinililled" - Aadu
1956 "Teie, raisad, sõidate nüüd siberisse!" - polkovnik Snepper
1957 "Kuusikutuka talu kulakust peremees" - Kuusikutukk
Eesti Draamateater
1958 "Kakskümmend kolm kannu, ehk täpselt 2 liitrit liiga palju" - Gustav Tiidelepp
Estonia Teater
1959 "Gretel" - uurija
1960 "Kellele lüüakse kella, ja kellele ei lüüa!" - poole aruga tuletõrjuja Asken
1961 "Röögatu juhus, ehk kas mitte pole juba hilja, kallis?!" - Prembel Raks, parteilane
1964 "Õunapuud sobivad saunalavaks" - kütja
1965 "Ema süda, isa raha eest" - kohtu-uurija Tsirnaski sõber Jaak
1966 "Spencer Tracy sõidab maale" - Jaagu sõber, kohtu-uurija Tsirnask
1967 "Saapatallad" - Mugul, kirjakandja
1968 "Lenin sõi kõik sibulad ära, ehk kuues kongress" - Kübarsepp
1968 "Spartacus" - kärbeste jumal
1969 "Kolhoosiesimehe tütar Riina" - allakinud moosekant Uibukand
1970 "Aias kasvasid asalead" - saapapuhastaja Velts
1971 "Teeks õige ühe tobi" - naabrimees
1972 "Kompuuter teeb ära ühe mehe ja kahe naise töö - laborant las läheb ära koju!" - kuljust tilistav mees
1973 "Kurjus meie ümber ja meie sees" - Lutsifer
1974 "Ajalugu kordab ennast kollastes toonides" - semafor
1975 "Kükatsi talu peremehe juhtum, ehk Sherlock Holmesi viimane lugu enne hommikust piipu tagatoas ajalehe taustal, samas, kui tuli põleb ka kaminas!" - Kurjategijate liidu pressisekretär Veltmann, hüüdnimega Sneguurotska
1976 "Andke hagu, poisid! Hõissa!" - Agitaator Keltsnik
Eesti Draamateater
1977 "Lüpsilugu" - Kert Angervaks, poksija
Estonia Teater
1978 "Plebeidel pole siia asja!" - Cato vanem, Rooma parlamentäär
1979 "Sellel aastal sündis geenius" - noor Oras
1980 "Pole hullu!" - Vasjuk
1981 "Jericho pasunad" - paremalt kolmas tromboon
1982 "Veider, kuidas sa leiad, et asjad, mis sa eelmisel õhtul riiulile paned, ei ole hommikul seal!" - Timbel, kodanik
1983 "Etüüd kartulisalatile" - Anger Pekk
1984 "Tee mulle see teene" - külanõukogu esimees Voldemar Puuks
1985 "Selga sügades ja teisi lühipalu" - kantrilaulja Ormisson
1986 "Ma ei ole selles kindel, härra prokurör!" - Vindelson
Viljandi Ugala
1996 "Keedumunad" - Vassiili Sool, vanakraamikaupmees
Valdur Vanemuine sündis 19. augustil 1857. aastal Viiratsi vallas Läänemaal. Vaese taluniku 16. pojana algas töömehepõli varakult -- kaheaastasena läks Valdur karja, viiesena käsikivi taha, seitsmesena tuli adrasangad pihku haarata. Et perel polnud raha korralikke riideid muretseda, jäi Valduri haridustee lünklikuks. Valduri vanaema õpetas poisile selgeks A, N, S ja T-tähed ning kuidas kukke joonistada. Seda, mis jäi aga vajaka akadeemilises hariduses, tegi Valdur kuhjaga tasa rõõmsa meele ja loomupärase nutikusega!
Oma lavakarjääri alustas Valdur Vanemuine 1873. aastal Kodavere harrastusteatris Seenekese rolliga Alma Pudeste lavastatud lustimängus "Kuidas Jaagup häbisse jäi, ehk nõelumist vajavad sokid". Edasi tuli juba suurem roll sama lavastaja käe all lõbusa voorimehena tükis "Piruett, ehk kaskaad kahele!" Vooremaa Teataja kirjutas hiljem, et kui Valdur voorimehena huilgas, kukkus üks paks Lodja kandist pärit talumees naeru pärast tooli pealt maha! Üldse, läbi kogu oma pika ja viljaka lavakarjääri polnud Valdurile vastast looma- ja linnuhäälte imiteerimises!
Andeka noormehe karjääri tuli pisukene paus 1898. aastal kui Valdur läks vabatahtlikuna USA-Hispaania sõtta Hispaania poolel. Kuna Hispaania sõja kaotas, pidi Vanemuine kuus aastat töötama banaanikasvanduses kuke asendajana, ent 1906. aasta kevadel oli Valdur Vanemuine tagasi Eestis ning sai kohe ka tööd Estonia Teatris. "Ainus asi, mida ma kahetsen istandusesveedetud aja kohta," ütles Vanemuine ühes 90ndatel antud intervjuus, "on see, et mul jäid seetõttu mõisad põletamata! Ma oleks tahtnud Pädaste mõisale ise tule otsa panna!"
Edasi sai Valduri lavakarjäär kiiresti tuule tiibadesse. 1911. aasta kevadel debüteeris ta oma esimeses peaosas Peeter Koka monoetenduses "Kadakas". Üks saalisviibija kirjeldas hiljem, et see oli tema elu kauneim ja võimsaim elamus vaadata, kuidas Valdur 2 tundi ja 16 minutit rannatuules kõikus ja okkaid sahistas!
Ent Valdur Vanemuine oli mitmekülgselt andekas ning teda ei köitnud ainult draama- ning sõnalavastused. 1919. aastal -- vabas Eestis! -- tegi Valdur oma esimese balletietteaste Kriim Antoni nüüdseks klassikaks muutunud "Kajakasitt, ehk öö, mis ei läe mitte meelest!" Järgnes hiilgeetteaste balletis "Hüljeste jumal" ning paljud teised meeldejäävad hüpiksooritused. Valdurit jätkus üldse kõikjale. Kui ta polnud laval ega proovis, aitas ta sööklas suppi kaussidesse kallata, kastis teatridirektori lilli ning õmbles daamidele uusi lavakostüüme. Eesti esimese kaasaegse copywriterina kirjutas ta Ranna Pangale reklaami, mis kuulutas: "Kui panet uma raha Ranna Panka, vead hiljem koormatäite kaupa kulda minema!"
1925. aastal murdis Valdur õnnetult kukkudes põsesarnaluu ning ei saanud tekkinud tüsistuste tõttu lavale naasta enne kui 1939. aastal. Aasta pärast algasid Eestis aga tormilised ja pöördelised sündmused ning taas tuli lavategevusse vahe sisse. Sõja-aastad möödusid Valdur Vanemuisel lapsepõlvesõbra keldris redutades. Ent aega kasutas ta ära tulusalt ka seal, õppides ära kümneid kaarditrikke ning peaaegu kõik noodid.
1954. aastal tegi Valdur kaasa 29 aasta jooksul esimeses sõnalavastuses "Vurr-vurr, ehk veere vokiratas", järgnesid Aadu roll "Sinililledes", Kuusikutukk etenduses "Kuusikutuka talu kulakust peremees" ning külaslisnäitlejana üks 50ndate aastate Nõukogude Eesti meeldejäävamaid rolle Peeter Väärenkruup Otto Tilsiti lavastuses "Kakskümmend kolm kannu, ehk täpselt 2 liitrit liiga palju!" Jätkus ka aktiivne ühiskondlik tegevus, igal laupäeval käis Valdur Põltsamaa tuletõrjedepoos tuletõrjeautot pesemas ning aitas Nõmme vanamemmedel briketti laduda!
Pensioneerudes 1986. aastal Estoniast ei jäänud Valdur siiski käed rüpes koju passima, vaid tegi teoks oma ammuse unistuse sõita ümber maailma voorimehetroskaga! 16 aastat, kolm kuud, neliteist päeva ja kuus minutit väldanud teekonna jooksul külastas Valdur 173 riiki ning 175 pealinna. 1994. aasta möödus ühes Burkina Faso pidalitõbiste koloonias haavu plaasterdamas ning kaks aastat varem tuli Valduril veeta kolm kuud Peruu vanglas kahtlustusega Venetsueela heaks spioneerimises.
Viimastel eluaastatel oli igirõõmsameelne ning hea tervise juures Valdur Lavakunstikateedri lavalise võitluse ning kukehääle imiteerimise õppejõud, samuti armastatud raadiohääl ja kosmeetikakonsultant Miss Estonia võistlusele.
8. juunil otsustas Valdur sooritada Elva Verevi järve hüppeplatvormilt neljakordse salto kukekiremise saatel, ent sai teise poolpöörde ajal südameataki ning oli vettelangemise hetkeks juba surnud!
Valdur Vanemuist jäävad leinama tema kuues ja seitsmes abikaasa, 28 last, 68 lapselast, 253 lapse-lapselast, 1708 lapse-lapse-lapselast ning loendamatud lapse-lapse-lapse-lapselapsed ning lapse-lapse-lapse-lapse-lapselapsed, andunud fännid ja töökaaslased, Estonia teatri kass Miki ning RAS Ookean sekretär proua Milvi Vahing.
Mihkel Oras
PS. Vaata ka Valdur Vanemuise täielikku rollide nimekirja allpool!
Kodavere Harrastusteater
1873 "Kuidas Jaagup häbisse jäi, ehk nõelumist vajavad sokid" - Seeneke
1873 "Piruett, ehk kaskaad kahele!" - lõbus voorimees
1874 "Mis sinu nimi on? Minu nimi on Schwalbe!" - Lukussepp
Vooremaa Taluteater
1875 "Lodjapuu lõhnab nii kaunilt" - pink armastajate all, ära märgitud kui aasta parim kõrvalosa
1876 "Katk ja mooruspuulehed, ehk mine metsa Päärn!" - Hugo
Jaagupi Ratastel Näitetrupe
1877-78 "Katelseppade vennaskond" - Kolmanda katelsepa noorem pime vend
Lembitu Ratastel näitetrupe
(endine Jaagupi Ratastel Näitetrupe)
1879 "Miks?" - küsimärk
1880-86 "Villaste sokkide mõistatus" - Piip
"Sellest sadamast sõidab karavell järgmisel nädalal kuubale!" - Sadamakai
"Miks II" - Küsimärk, sulud (koos kauaaegse lavapartneri Eliisabet Värgitsaga)
"Tõsised asjad" - Vello Kraadel
Viljandi Paadimeheteater
1887 "Sõled kokku, tüdrukud!" - Isa
1888 "Kaevatsi talu rüblikud" - Isa
1889 "Mäherdune vaade siit avaneb!" - Siim, Vooriku peremees
1890-1891 "Treppe pühkides!" - Leonard Puhkim
1892 "Stepsel, ehk kontakt" - kordnik Priius
1893 "Indiaanlased, vanad punanahad!" - pealik Turboga Hobune
1894 "Sparglikasvatajad" - Lilla jopega Mees
1895 "Tipud on kõrgel" - rändav mustlane
Saarema Koduteater
1896 "Neil Karjastel väljal, jah neil, kes söövad pekki kõrgest taldrikust" - Mooses Viil
1897 "Vending Machine" - Preili Starman (Eesti esimene võõrkeelne lavastus!)
Viljandi Paadimehe Teater
(endine Viljandi Paadimeheteater)
"Viiuldaja klarnetil" - Supski - kraadede pealik
Estonia Teater
1906 "Kevadine Jääminek Kruusimäel" - parvepoiss
1907 "Sipelgas" - sipelgas
1908-1910 "Jõumehed, ehk nelitesit palki" - Muskli Meelis
1911 "Rooberti häda" - vaskraha
1911 "Kadakas" - kadakas
1913 "Seda me veel vaatama, kui Jörg tagasi jõuab!" - lõhkise küna ees olev mees
(1914-1918 oli Estonia teater esimese maailma sõja tõttu suletud!)
1918 "Hüljeste jumal" (ballett) - Saarlane
1918 "Miks ma kanaliha ei söö!" - kerglane Valdis
1919 "Traadik rööts" - vanaisa emapoole onupoeg
1919 "Kajakasitt, ehk öö, mis ei läe mitte meelest!" (ballet) - Veering, saarlane
"Hüljeste jumal" (ballett) - Vaalade Prints
1920-21 "Superkuum aur, mis tõuseb potist, kus ema keedab perele sülti" (ballett) - Vinnitsa Viktor
Teater Vanemuine
1923 "Ulf Timmermanni kõva kettakaar" - Vräägel
Estonia Teater
1924 "Kalevipoeg" - Laulasmaa Jaamaülem
1925 "Supertunne on niimoodi pedaale tallata!" - Saks
1939 "Mis juhtus, härra parlamendisaadik?!" - Senegali konsul Rahvaste Liidu juures
1954 "Vurr-vurr, ehk veere vokiratas" - Tambet jalakas
1955 "Sinililled" - Aadu
1956 "Teie, raisad, sõidate nüüd siberisse!" - polkovnik Snepper
1957 "Kuusikutuka talu kulakust peremees" - Kuusikutukk
Eesti Draamateater
1958 "Kakskümmend kolm kannu, ehk täpselt 2 liitrit liiga palju" - Gustav Tiidelepp
Estonia Teater
1959 "Gretel" - uurija
1960 "Kellele lüüakse kella, ja kellele ei lüüa!" - poole aruga tuletõrjuja Asken
1961 "Röögatu juhus, ehk kas mitte pole juba hilja, kallis?!" - Prembel Raks, parteilane
1964 "Õunapuud sobivad saunalavaks" - kütja
1965 "Ema süda, isa raha eest" - kohtu-uurija Tsirnaski sõber Jaak
1966 "Spencer Tracy sõidab maale" - Jaagu sõber, kohtu-uurija Tsirnask
1967 "Saapatallad" - Mugul, kirjakandja
1968 "Lenin sõi kõik sibulad ära, ehk kuues kongress" - Kübarsepp
1968 "Spartacus" - kärbeste jumal
1969 "Kolhoosiesimehe tütar Riina" - allakinud moosekant Uibukand
1970 "Aias kasvasid asalead" - saapapuhastaja Velts
1971 "Teeks õige ühe tobi" - naabrimees
1972 "Kompuuter teeb ära ühe mehe ja kahe naise töö - laborant las läheb ära koju!" - kuljust tilistav mees
1973 "Kurjus meie ümber ja meie sees" - Lutsifer
1974 "Ajalugu kordab ennast kollastes toonides" - semafor
1975 "Kükatsi talu peremehe juhtum, ehk Sherlock Holmesi viimane lugu enne hommikust piipu tagatoas ajalehe taustal, samas, kui tuli põleb ka kaminas!" - Kurjategijate liidu pressisekretär Veltmann, hüüdnimega Sneguurotska
1976 "Andke hagu, poisid! Hõissa!" - Agitaator Keltsnik
Eesti Draamateater
1977 "Lüpsilugu" - Kert Angervaks, poksija
Estonia Teater
1978 "Plebeidel pole siia asja!" - Cato vanem, Rooma parlamentäär
1979 "Sellel aastal sündis geenius" - noor Oras
1980 "Pole hullu!" - Vasjuk
1981 "Jericho pasunad" - paremalt kolmas tromboon
1982 "Veider, kuidas sa leiad, et asjad, mis sa eelmisel õhtul riiulile paned, ei ole hommikul seal!" - Timbel, kodanik
1983 "Etüüd kartulisalatile" - Anger Pekk
1984 "Tee mulle see teene" - külanõukogu esimees Voldemar Puuks
1985 "Selga sügades ja teisi lühipalu" - kantrilaulja Ormisson
1986 "Ma ei ole selles kindel, härra prokurör!" - Vindelson
Viljandi Ugala
1996 "Keedumunad" - Vassiili Sool, vanakraamikaupmees
Universumi Direktor @ 19:27
0 Kommentaarid:
Postita kommentaar
<< Home