Üks viimaseid Marguse lugusid

"Hobustele!" kisendas Margus."Kas te kurrat saate juba!? Leitnant Mets!"
"Siin!" lõi nooruke leitnant, kes meenutas kahtlaselt Hillar Peterseni, kannad kokku.
"Leitnant Mets! Ründad paremalt tiivalt, sektorist C7 saja mehe ja kaheksa kuulipildujaga! Minu märguande peale!"
Vaevalt viis meetrit eemal maandus pirakas kahurikuul, ent Margus ei teinud seda märkamagi. "Kindrali närvid on rauast", mõtles reamees Vaitmaa!

"Härra kindral, me oleme valmis!"teatas kapten Leppik, Marguse adjutant ja usaldusalune. Paljud arvasid, et Leppik oli oma koha saanudvalskuse ja pugemisega, ent tegelikult oli koige taga raske too. Vaesest perest parit noormehena kais Magnus iga paev parast kooli laos kaste tostmas ning hilisohtuti tanaval paberist roose muutamas, et sojakooli minekuks raha kokku saada.
"Voi nii! Tubli-tubli. Sibul votab kaheksa meest ja katsub jouda vaenlase selja taha. Seersant Koppel teeb tsentrist petterunnaku ja kui Oras saadab oma peavaed runnakut tagasi looma, tabab teda leitnant Metsa ullatusrunnak vasakult tiivalt, tekib vaba tsoon. Sibul saab liikuda otse Orase kontingendi keskele ja paasta mu kitarri!"

"Geniaalne, harra kindral!!!"Sonas Leppik.
Margus muheles; ta teadis isegi, et see plaan oli geniaalne. Hulljulge voibolla, ent sellele vaatamata geniaalne. Ainult loomuparane tagasihoidlikkus ei lubanud Margusel ennast avalikult onnitleda.
"Tanan, kapten." utles ta lopuks.
"Minu marguande peale..."

Ent seda marguannet ei tulnud. 100 meetrit eemalt staabitelgi juurestkolas jube ulgumine. Korraga hakkas tarisema mitu kuulipildujat tsoonis A4, kus ei pidanud olema mingit kuulipildujat. Taevasse tousid valgusraketid- kollane, roheline, kollane uuesti ja siis punane - sellist signaali kindral ei teadnud. Asja uurima totanud kapten Leppik saabus tagasi. Hingeldades ja naost punasena kui peet teatas ta:
"harra kindral, katastroof! harra kindral! Orase viies, kuues, seitsmes ja kakeksas polk rundasid ootamatult vasakult tiivalt. Leitnant Metsa grupp taiuelikult havitatud! Leitnant Mets ise kaotas korva. Sibul vangi langenud! Aga see pole veel koik. Orase peajoud Polkovnik Jarvemaa juhendamisel hiilisid mustlasteks ja lammasteks maskeerunuina otse meie peakontingendi keskele. Meie kaotused on 80 %, me oleme labi!!"
Sonagi lausumata keeras Margus kannal ringi ja laks pisut vankuva sammuga oma telki.- Koik oli labi, ta oli ule kavaldatud! Ta oli oma vastast alahinnanud - mustlased ja lambad - see ol olnud ju tema enda plaan, mida oli talle soovitanud surev Clausevits ise! Oras oli selele jalile saanud ja siis enda kasuks rakendanud. Tema varasemad saavutused, tema laitmatu renomee ja sojameheau, koik, koik kadunud sekunditega! Purustatud oma elupolise vaenlase, tema kurja geeniuse poolt lahingus, mis pidi jaama tema viimaseks ja otsustavaks triumfiks! Oli vaid uks lahendus. margus tombas kabuurist revolvri, vinnastas ja tostis lauba juurde...

Karjatusega arkas margus ja hoorus valutavat laupa. Oli varajane hommik, Marguse pea lohkus valutada, nagu segipekstud trumm. Kuradi Oras, motles ta! Eelmisel ohtul olid nad koos terve kasti olut ara joonud. "Ole sa neetud! Jargmine kord joome hoopis viina!"

Mihkel