Puha Graal (ehk koige viimane Marguse lugu!)
"Misasi see Graal on?" uuris vaikene Margus?!
"See on see, mida me Georgiga otsima laheme!"
"Ahah. Aga misasi see selline ikkag on? Ma lugesin eelmisel aastal Ridder Haggardi "Kuningas Saalomoni kaevandused" ja seal oli ka uks Graal, aga see oli selline kula voi nii. Kas te lahete Georgiga kah mingit kula otsima voi midagi?! Voi otsite hoopis teemante? Seal raamatus nad otsisid kah teemante kaevandusest ja siis oli seal soda ja siis jaid nad koopasse kinni ja uks vanamutt, kes oli nagu selle vanamuti moodi, kes ukskord tadi Kadil kulas kais. Ja siis nad said ikkagi lopuks koopast valja ja said teemante kah ja puha! Lahete siis Georgiga Aafrikasse va?!" vadistas Margus hinge tombamata.
"Ei-ei Margus. Vaata, see Graal, see on rohkem selline sumbol!me oleme Georgiga juba molemad vanad mehed - paljuke meil neid elupaevi enam antud on?! Me laheme otsima oma kadunud noorust ja ideaale, mis kord polesid kirkamalt kui asturius! Me suitsetame piipu Amsterdamis koos hipidega, korraldame olleputshi Munchenis ja soome seapraadi poolas, naudime paikest ja igat nahavarvi naiste armastust.
Georgil on ju reuma ja peale selle teeb see neetud puujalg talle iga paevaga jarjest hullemat piina. Nuud voi mitte kunagi utlen ma! Meie ideaalid on meie Puha Graal! Meie ideaalid ei sure!"
Aga Margus oli ennast tugitoolis kenasti kerra tommanud ja magas ondsalt naeratades oiglase und.
"See on see, mida me Georgiga otsima laheme!"
"Ahah. Aga misasi see selline ikkag on? Ma lugesin eelmisel aastal Ridder Haggardi "Kuningas Saalomoni kaevandused" ja seal oli ka uks Graal, aga see oli selline kula voi nii. Kas te lahete Georgiga kah mingit kula otsima voi midagi?! Voi otsite hoopis teemante? Seal raamatus nad otsisid kah teemante kaevandusest ja siis oli seal soda ja siis jaid nad koopasse kinni ja uks vanamutt, kes oli nagu selle vanamuti moodi, kes ukskord tadi Kadil kulas kais. Ja siis nad said ikkagi lopuks koopast valja ja said teemante kah ja puha! Lahete siis Georgiga Aafrikasse va?!" vadistas Margus hinge tombamata.
"Ei-ei Margus. Vaata, see Graal, see on rohkem selline sumbol!me oleme Georgiga juba molemad vanad mehed - paljuke meil neid elupaevi enam antud on?! Me laheme otsima oma kadunud noorust ja ideaale, mis kord polesid kirkamalt kui asturius! Me suitsetame piipu Amsterdamis koos hipidega, korraldame olleputshi Munchenis ja soome seapraadi poolas, naudime paikest ja igat nahavarvi naiste armastust.
Georgil on ju reuma ja peale selle teeb see neetud puujalg talle iga paevaga jarjest hullemat piina. Nuud voi mitte kunagi utlen ma! Meie ideaalid on meie Puha Graal! Meie ideaalid ei sure!"
Aga Margus oli ennast tugitoolis kenasti kerra tommanud ja magas ondsalt naeratades oiglase und.
Universumi Direktor @ 13:20
1 Kommentaarid:
Kui esimesed päikesekiired läbi läikima löödud aknaruudu paistma hakkasid ajas ka Joosep endale eluvaimu sisse. Mihkel oli juba tubli pool tundi askeldanud ja jõudnud isegi aialappi kaevamas käia, kui Joosep suure puhkimise peale üles sai.
"ah eks sa ju väetim kah kui mina" siunab Mihkel Joosepit,"no vaata mind, tubli 120 aastat turjal aga raske töö ikka veel konti ei murra. Sina aga kurdad juba valutavat maksa ja küürus selga ise pole veel sadatki talve näinud"
Mihkel haarab solgipange ja tormab toast välja.
Joosep ei lausu sõnagi. Mis sa vana inimesega ikka vaidlema hakkad. Kolm päeva tagasi püüdis Joosep Mihklile selgeks teha, et rõdul ei saa kartulit kasvatada ja et solgipangel pole kah mingit mõtet enam, neil ju veega vets ja prügi viib välja toateenia. Mihkel ainult naeratas teadjalt ja asutas ennast jälle solgipange kohale asjale.
Joosep keedab endale hommikusöögiks ühe kange groki ja asub asju pakkima. Pakib ühtlasi ka Mihkli kamsunid ja sokid igaks juhuks kaasa sest enda eest hoolitsemisega pole vanamees kunagi hästi hakkama saanud. Kottidesse saavad ka potid/pannid, voodipesu ja samovar. Pakkimine möödub rahulikult, välja arvatud ehk Mihkli puhutised sisse-välja jooksmised, kui talle jälle midagi meelde turgatab, mis kindlasti enne sõitu veel ära tuleb teha.
Lõpuks saab kell kaheksa ning mehed alustavad oma aeglast, kuid maiesteetliku sõitu üle mägede, oma väikse kuid armsa kodumaa poole. Maha jääb neist tuules lehviv punane taskurätik ja kari orasenäoga põngerjaid. Tere tulemast kodu.....
Postita kommentaar
<< Home