Wind of change

Isased tuvid keerlevad naljakates ringides umber emaste, tombavad tiibadega sahh ja sahh, nagu usinad kojamehed ule tolmuse asfaldi. Emastel paistab olevat suhteliselt savi. Kevad hakkab Edinburghi joudma. Paevad on juba oige oige veidi, ent siiski tunnetatavalt pikemad ja tuul ei tomba enam nii vingelt labi kontide. Paike ajab ennast aeg-ajalt labi pilve nagu noel labi vorgu ja sellisel hetkel tundub elu olevat taitsa monus.
Eile tegin esimese toelise sammu minu ja Georgi uhise rattaretke materialiseerumise suunas, nimelt kaisin poes rataste hindu vaatamas. Mul on kull juba uks ratas, aga see on selline vana ja vilets, ja ausalt, ega ma eriti ei usaldaks teda 1500 km labimiseks. Tana teen teise sammu ja lahen kulastan veel paari rattapoodi. Poest poodi kondimise ja info kogumise positiivseks kaastulemiks on, et jalad muutuvad tugevamaks ja tugevamaks! Teen veel paar tiiru linnas ja mis see 1000 miili siis ara pole!

Kella viie paiku puudutavad Edinburghi rahvusvahelise lennuvalja maandumisrajal rattad maad lennukil, mis kannab endas eriti tahtsat kulalist. Edinburghi saabub inspekteerima tema korgus Renet! Algab nadal tais jooksmist ja mangimist! Vat see on alles midagi!!

Mihkel