2007-03-07

soda pederastidega ja siig hail

Ben Nevise tipus on veel paar uksteisest lahus seisvat valget lumist laiku, aga kauaks pole neidki. Kajakad kisendavad saabuva kevade ootuses ja kodutud tulevad oma jumal teab millistest urgastest parkidesse konte soojendama ja inglise munkade villitud toniseerivat veini jooma.
Nadala eest kais mul siin kulas sober kaugest kodusest Tartust. Vallutasime Renetiga kolm olulisemat pohjala Ateena kungast - Arthurs Seati, Castle Hilli ja Calton Hilli. Viimase koha pealt pidasin enne mae otsa tungimist Renetile hoiatava loengu. Nimelt on Calton Hill teada ja tuntud patupesa; sinna ronivad narkomaanid oma tumedaid tegusid sooritama, samuti turistid japanist ja saksamaalt ning lopuks ka pederastid. Jaapanlastega pole hullu, need on sellised pisikesed ja ohutud, hoiavad uhte gruppi, nagu gasellid voi siis Dzokid, narkomaanid jalle ajavad oma ari enamasti parast keskootundi, mil iga asjalik inimene nii ehk nii juba oma kodukortsis olut joob. Hullem on aga lugu pederastidega, nii ma siis opetasingi oma noort ja kogenematut sopra:
"vaata Renet, pederastide vastu aitab koige paremini kuuslauk!"
"Kas pede kardab siis kuuslauku? Laheb polema voi midagi?" uuris Renet. Selgitasin siis noormehele, et tegelikult neile hoopis hirmsasti meeldib kuuslauk. Kui uks homoseksuaal sind taga ajama hakkab, siis viska iga natukese aja tagant maha kuun kuuslauku ja selle ajaga kui pede seda maiust nokib, oled sina juba maest all ja turvaliselt inimeste keskel!
"Teiseks," teavitasin, "on hea rohi rist! Seda kardab pede nagu tuld!" Renet on kristlik noormees, otsis kohe pouest sellise vaikese kullast risti valja ja naitas seda uhkelt mulle "Selline voi?"
Selgitasin siis, et tema ristist on sama vahe abi kui kuresaabastest voi tuubist hambapulbrist. Rist peab olema suur ja rauast, sellega udjad ligi tikkuvale pedele ule turja nii et sellel silmist tuld valja loob! Sama otstarvet taidab ka teravaks ihutud vai!
Kaisimegi sobraga enne makke ronimist turult labi ja ostsime kilo kuuslauku ja sobival kombel on kohe Calton Hilli all ka iidne surnuaed, kust leidsime kaks sobivas suuruses risti. Renet oli nii ohinas, et tahtis kohe esimese asjana meile vastu jalutanud Ungari abielupaarile ristiga vastiu pead kebada, onneks sain veel viimasel hetkel poisil varrukast kinni. Aga ega oige oppetund polnud kaugel. Selgitasin grupile eksinud ja onnetutele Kambodja parlamendisaadikutele, kuidas maest jalle alla saada, ja et need mehed dziibis ei ole punased khmeerid, vaid hoopis pargivahid. Sellega uhel pool hakkasin Reneti jargi vaatama ja muidugi - juba oli kaks pederasti -liibuvates pukstes, juuksed geeliga voitud ja vastu pealage koolutatud- Renetit piiramas. Aga ega poiss polnud suu peale kukkunud, tombas taskust puntra kuuslauku ja viskas enda ette maha. Molemad tilulilud viskusid kohe polvili mutta, et seda maiust krabada, sellel ajal oli Renet aga risti mantli holma alt valja tommanud ja udjas nii nagu jaksas molemale ule turja. Oi kuidas vaesed mehed kisendasid ja oigasid, aga Renet ei teinud palveid lopetada kuulmagi ja nuhhtles pedesid raudse kaega. Siis tombas ta teravaks ihutud teiba valja, aga onneks joudsin enne vahele astuda. "See oli vagev!" huudis Renet poskede ohetades. "Ma saan ehk veel teise nadala puhkust juurde kaubelda, siis saame siin igal ohtul tohkusid tumitamas kaia! Kus ma alles udjasin neid! Elagu voit!"
"Elagu voit!" vastasin.

"Kas sa tead Renet, et tegelikult votsid termini sieg heil kasutusele hoopis vanad eestlased?!" selgitasin sobrale.
"Siig oli ju vanadele eestlastele puha kala, samamoodi, nagu teod vanadele poluneeslastele voi saarmamaks itika indiaanlastele. Kui oli eriti karm talv ja toiduvarud otsa loppemas, siis laksid vanad ja targad mehed protektsioonis peipsile, ja tombasid jaa alt kilode viisi suuri siigasid valja. Siis jagasid igale perele moodu jargi. Iga suitsu juures tervitas "vanasid" pereema, vottis andami vastu ja tervitas paremaid aegu sonadega "Siig hail!" Hail, tuleb sonast hailama, ehk heilama, ja tahendas, et andam tosteti tanamise ajal pea kohale.
Siig oli toidu ja paremate aegade sumbol ja alles kolmandas reichis muutus see sojakoleduste sumboliks!"
"Vaata siis!" imestas Renet.
Samal ajal aga sammusime molemad hea tujuga maest alla ja otse Sofi kortsi, kus meid kui voitjaid tervitasid kaunid rootsi baaridaamid. Asetasid meile pahe oliivipuuokstest punutud parjad ja voidsid meie pahkluid murdiekstraktist tehtud salviga. Jargmistel paevadel juhtus veel palju ponevaid seiklusi, aga nendest juba jargmisel korral.
Ainult niipalju veel, et vabariigi aastapaeval heiskasime korralike patriootidena Leithi tuletorjedepoo katusele sinimustvalge lipu!

Mihkel

2 Kommentaarid:

Blogger hillar sõnas...

See kõik on väga tore, aga konkreetse mehena ootan pigem infot selle kohta, millal Orase karvased jalad Šotimaa kivid Eesti tolmu vastu vahetavad. Varsti peaks juba miljon koos olema ja võib rahus tulema hakata? :)

27/3/07 11:28  
Blogger Universumi Direktor sõnas...

Varsti! Vaga varsti! Voibolla juba homme! Ei, homme ikka vist ei joua, kuna lendan nadalavahetuseks Bristolisse, seega natuke hiljem!

27/3/07 18:42  

Postita kommentaar

<< Home