Tõepoolest peaaegu viimane Marguse lugu
"Minge perse Watson!"
"Ei! Te minge ise perse, Holmes!"
"Minge perse"
"Minge ise perse!"
"See on ju elementaarne, Watson, et kahe ninaga mees ongi mõrvar"
"Minge perse! Keda te kahe ninaga meheks sõimate!"
"Minge ise perse, Watson, te ei tea detektiivikunstist mitte sittagi!"
"Minge perse Holmes! Ma olen kvalifitseeritud arst ja ei luba, et te lihtlabast healoomulikku kasvajat teiseks ninaks nimetate!"
Minge perse Watson - ma olen eluedev detektiiv - tõenäoliselt parim, kes on kunagi elanud ja ma kutsun kasvõi healoomulist kasvajat kasvõi püha jüri püssiks kui mul peaks selline soov tekkima!"
"Te minge perse Holmes!"
"Minge õige ise perse, Watson! Ma saatsin Teid just praegu ametlikult peedimaale!"
"Kk--kk-mmm," suutis vihaga näost veripunane Watson pugiseda, enne kui kaminasilmsilt raske kullast kuninganna Victoria kuju võttis ja sellega Holmesile vastu pead valas.
Aga Margus ei teadnud selest midagi, sest samal ajal oli tema kinos ja vaatas viimast Spidermani filmi.
Mihkel
"Ei! Te minge ise perse, Holmes!"
"Minge perse"
"Minge ise perse!"
"See on ju elementaarne, Watson, et kahe ninaga mees ongi mõrvar"
"Minge perse! Keda te kahe ninaga meheks sõimate!"
"Minge ise perse, Watson, te ei tea detektiivikunstist mitte sittagi!"
"Minge perse Holmes! Ma olen kvalifitseeritud arst ja ei luba, et te lihtlabast healoomulikku kasvajat teiseks ninaks nimetate!"
Minge perse Watson - ma olen eluedev detektiiv - tõenäoliselt parim, kes on kunagi elanud ja ma kutsun kasvõi healoomulist kasvajat kasvõi püha jüri püssiks kui mul peaks selline soov tekkima!"
"Te minge perse Holmes!"
"Minge õige ise perse, Watson! Ma saatsin Teid just praegu ametlikult peedimaale!"
"Kk--kk-mmm," suutis vihaga näost veripunane Watson pugiseda, enne kui kaminasilmsilt raske kullast kuninganna Victoria kuju võttis ja sellega Holmesile vastu pead valas.
Aga Margus ei teadnud selest midagi, sest samal ajal oli tema kinos ja vaatas viimast Spidermani filmi.
Mihkel
Universumi Direktor @ 12:53
1 Kommentaarid:
Margus taedis, et täna tuleb tal magamata öö. Oli täiskuu ja libahundid olid liikvel. Margus oli kaua valmistunud selleks hetkeks, kõik need pikad treeningtunnid ja pühade reliikviate otsingud, nõiasõnade õppimised ja vanade legendide ja rahvapärimuste päheõppimine pidid end täna ära tasuma. Täna öösel kohtab ta libahunti, Margus avab akna ja paneb taldriku Rakvere Lihatööstuse koduse hakklihaga laua peale, ta lõikab endale roostes žiletiga näppu ja tilgutab värske liha peale kolm tilka verd nagu tava ette näeb ning jääb ootama. Helk tema silmis on ere, justkui kaks 100 vatist pirni helgiks pilkases pimeduse, kui see kuu nii eredalt ei paistaks. Linna kohale vajub vaikus. Autode müra vaibub, kuskil kaugel haugub koer:"Naabri Murka , raisk", pomiseb Margus ning kohendab ohutisi enda kaelas.
Kostab võigas ulg, mille peale tugevneb noore mehe haare pussnoa ümber. Saakloom püüdis vere lõhna.
Seina kraabivad tugevad küüned, hall koon küünitab end üle akna serva. Algul üks ja siis ka teine kõverate, puhastamata küünistega käpp tõuseb üle aknalaua. Ilast tilkuv koon kummardub liha kohale.
SIUH, käib vahe pistoda. NAPS, käivad verised lõuad. Kuid Margus on kiire, selleks hetkeks valmistumine on olnud tema elu eesmärk juba sajandeid ning mees ei eksi. Libahunt on sabapidi aknalaua külge naelutatud. Hõbedast tera tiniseb kergelt kui loom ennast lahti püüab kiskuda, kuid asjata, ega kuradi vägi hõbeda vastu saa.
"Sikuta sikuta sa jõle võts. Ma lasin Antsul selle väitsa peale tugevad loitsud lausuda, sinu vingumisest ja tirimisest ei ole mingit kasu!". Marguse hääl on kindel, vaid selgeltnägija võiks aimata ta hääles kerget värinat.
"Su hääles on kerget värinat aimata", ütleb hunt selgeltnägijalikult."Ma kartsin et sa mind ükskord tabad, kuid ma ei oodanud seda veel nii pea."
"MIda sa minust tahad?" küsib hunt läbi puseriti kihvade.
"Tahan oma kolme soovi. Selline on vist tava nagu ma õigesti mäletan" vastab Margus
"Sa mäletad õigesti.Milliseid võikaid soove sa siis soovid?"
"Minu esimeseks sooviks on, et sa enam ühtegi inimest ei vigastaks. Teiseks, soovin ma, et ma oskaksin paremini kirjutada kui Mihkel Oras. Ja kolmandaks, palun paranda mu kirjavead ära."
"TEHTUD" kiunatab võsavillem ning tõmbab ennast valju raksatusega aknalaua küljest lahti. Temast jäävad maha ainult hall sabaroots ja vastik kassikusehais mis ajapikku tuulega minema kaob,
"Huuh" ohkab Margus kergendatult ja tõmbab akna kinni.
"Küll oli vastik kohtumine"
Ukse ihta käivad valjud koputused, kolm korda käivad.Nagu keegi koputaks uksele või midagi.
"Kes see seal nii kõvasti koputab", küsib Margus.
"See olen mina; Mihkel. Kuule mingi rõve asi on juhtunud, ma olen kirjutamise ära unustanud"
"Perse", ütleb Margus ja kummardub uuest vanade tekstide kohale. "Millal see järgmine täiskuu nüüd oligi?"
Postita kommentaar
<< Home