Meil on hiired...

Järjekordne ajajärk 18/2F2 Hillend Place elu-olus on mööda saanud - on vallandunud stiihilised muutused, mis on lõhkunud meie senise sotsiaalse struktuuri ning kuid valitsenud harmooniast pole järgi enam teragi. Õhus ripub pinge ning ebakindlustunne.

Üle-eile jättis meid Gloria, lendamaks paariks päevaks külmast tardunud Eestisse, et enne Austraaliasse sõitu omastega hüvasti jätta. Eestist aga seevastu stardib homme siiapoole Meelise vend, et pageda hetkekski sest armagedoonsest keskkonnast, mis hetkel küll natuke oma leebemat külge näitab.

Homme saan loodetavasti kätte kauaoodatud arvutikastid, millest tasuta traadita võrkude tarbeks ruuterid ehitada saab. Kuna pisikesi kuvareid ja tsekiprintereid leidnud pole, alustab esialgu ilma tunni-ajaste koodide jagamiseta - võrk on küll krüpteeritud kuid netti saab ilma ajapiiranguta.

Kolmandat korterinaabrit seni leidnud pole. Mis on natuke halb. Sest kui me Mihkliga peaksime hakkama vaid kahekesi seda korterit ülal pidama, peaksime ainuüksi selle heaks töötama kumbki ca kolm nädalat kuus. Mis elu see oleks?

Siis veel otsustas Council, et me peame kiiremas korras ühekorraga ära maksma oma eluasememaksu, mis on mingi ligi tuhat naela. Ja social security office otsustas, et mina enne kahte aastat ühtegi haigusraha siin riigis ei saa ja case closed. Ja seda telefoni teel, kui ise pärisin. Mis te mõtlesite, et me hakkame teile kirjutama või?